Palju on neid, kes kulutavad rohkem energiat ja aega, kui saaks ka vähemaga. Noored püüdlevad hea elu poole, üritades tõsta oma sissetulekuid ja positsiooni, tehes karjääri ja olles edukamad tuttavatest. ,,Õnnevalem" ei toimi kui mõni tähtis komponent sellest välja tõrjuda. Tänapäeva ühiskonnas on selleks puuduvaks osaks just aeg enda jaoks. Usun, et kui inimesed soovivad elamise kogemust nautida, siis peaksid noored oma püüdluste keskpunkti väliselt hiilguselt ja rahapakkidelt sisemiste väärtuste ja tasakaalukuse poole nihutama. Inimesed arenevad kogu elu jooksul ja just enda poolt valitud suunas. Tänapäeva noorte arengupüüdlusi iseloomustab kahjuks soov teistest rohkem teenida ja tarbida, kuid välise hiilguse katte all vohab aga vaimne rahutus. Õnne otsitakse rahahunnikute varjust, kuigi tõelist rahuldust pakkuvad väärtused seisnevad hoopis milleski muus.
Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss. Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles' lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin- Mansart (1646- 1708). Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn
mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu.
Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm.Selles mõttes on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Prantsuse kunst 17. sajandil 1. Louis XIV mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu. 2. Louis XIV otsustas oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles` lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles` park-
annaabi.ee 
