· Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes. Tähtsamaiks linnadeks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. Hiljem langesid kõik riigid rooma võimu alla. 3. tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid
Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad. Teaduse hiilgaeg. 2) Kreeka valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr)
Tugevaimaks kujunes frangi riik. 19 Clodovech I ajal (481 – 511) vallutasid frangid enamuse Galliast (tänapäeva Prantsusmaa). Merovingide dünastia ajal hakkasid kujunema feodaalsuhted. 7 sajandil läks tegelik võim majordomuste kätte. 751 võttis majordomus Pippin Lühike endale kuninga tiitli ja pani aluse Karolingide dünastiale. Tema poeg Karl Suure (768 – 814) ajal oli frangi riigi hiilgaeg – vallutati Lombardia (Põhja-Itaalia) ja Saksimaa ning Baier. Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks – sellega tunnistas Katoliku kirik Karli Rooma imperaatoriks. Toimus ka teatav kultuuriline taaselavnemine- karolingide renessanss. Tema järglase Ludwig I Vaga ajal hakkas riik lagunema. Verduni lepinguga 843 jagati kolmeks osaks - Prantsusmaa, Saksamaa ning nende vahele jääv alal (Põhja-Itaalia jm), mis oli kuni viimase ajani tüliõunaks prantslaste ja sakslaste vahel
annaabi.ee 
