Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hiilamardikas" - 5 õppematerjali

hiilamardikas – (kl89) – Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal.
Putukate kogu protokoll
2
doc

Putukate kogu protokoll

06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hymenoptera viljapuuaed flav 7 Ploomipuu Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom + lehetäi Homoptera viljapuuaed Hyalopterus pruni 8 Aiapõrnikas Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Phyllopertha Coleoptera horticola 9 Naeri Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Raps + hiilamardikas Coleoptera Meligethes aeneus 10 Punalutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn - + Pyrrhocoris Heteroptera apterus 11 Suur Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Kapsas o kapsaliblikas Lepidoptera Pieris brassicae 12 Maasika Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Maasikas + õielõikaja Coleoptera maasikad Anthonomus rubi

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Raps
11
pptx

Raps

ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. · Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas.

Botaanika → Taimekasvatus
5 allalaadimist
Suvirapsi kasvatamine
13
pptx

Suvirapsi kasvatamine

Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 ­ 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje (maakirp, hiilamardikas, kõdrapeitkärsakas) Proteus OD 0,75 l/ha, kui taime kohta on 1 või enam kahjurit Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet tehakse mitu korda vastavalt vajadusele. Haiguste tõrje Valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus Folicur 250 EW esmaste sümptomite korral taimedel. Taimi töödeldakse fungitsiididega mitu korda, vastavalt haiguste levikule. Finantsolukord Tulud: põhitoodang 1117,50 (447 /t) ÜPT : 80,9 /ha ; KSM : 57,5 /ha

Põllumajandus → Eritaimekasvatus
26 allalaadimist
Taimehaigused ja kahjurid
3
doc

Taimehaigused ja kahjurid

vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus ­ (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp ­ (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas ­ (kl89) ­ Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8. Kapsaliblikas ­ (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale. 9. Kapsakärbes ­ (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel ­ ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid. Pritsida. (Nõrga soola lahuse sisse kasta). Kirsside

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
21 allalaadimist
Taimekahjustajad- putukad
9
docx

Taimekahjustajad , putukad!

Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas. Naerimardikas ­ raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk. Naeri-hiilamardikas ­ liiguvad ristõielistele kultuurtaimedele kui need õitsema hakkavad. Talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb pungadesse, nukkub mullas. Vastne ja valmik söövad tolmukaid, kroonlehti, sigimikku. Aastas 1 pk. Varre-peitkärsakas ­ kaspas, redis, lillkapsas. Talvitub noormardikas taimejäänuste all, mullas. Muneb lehevarre sisse. Nukkub mullas, vageltõugud kaevandavad varres, valmikud söövad lehti ja varsi. Aastas 1 pk.

Botaanika → Taimekahjustajad ja nende...
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun