kaheksakümne jala pikkuse mehe juurde. Ta oli ise seal pöidlapikkune ning pidi kartma isegi kassi. Teda eksponeeriti seal raha eest, nagu mingit ime asja. Ta suudab ka sealt põgeneda ning pöördub tagasi koju. Pärast seada sattub ta Lendavale saarele, mida kutsutakse Laputamaaks. Lendaval saarel valitseb kuningas, kes hoiab oma naabersaari hirmuvalitsuse all. Siis sattub ta saarele, kus elavad hobused, keda kutsutakse Hiihnhmideks. Hiihnhmid on intelligentsed loomad. Nad elavad peaaegu perfektses riigis, aga neil on orjad, keda kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks. Autori mõtted olid väga originaalsed
keel ning selles keeles tähendab hiihnhm looduse täiuslikkust. Sõprus ja heatahtlikkus on hiihnhmide kaks peavoorust ning need on omased kogu tõule. Võõrast kaugeimast maanurgast koheldakse samuti nagu lähimat naabrit; kuhu iganes ta ka ei läheks, ikka tunneb ta end kodus olevat. Hiihnhmide kodudeks on maasse rammitud ja vitsega põimitud palkidest madalad hooned, millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand. Ka füüsiliselt on hiihnhmid väga võimekad, nad lüpsavad lehmi, suudavad ajada niiti nõela taha, külvata ja koristada kaera ning ohjeldada metsikuid jähuusid ja kasutada neid oma orjadena. Kuid kõik hobused ei olnud võrdsed vaid : valge, kõrb ja tumehall ei oma nii viimistletud kehakuju kui mustjaskõrb, õunikhall ja must, nad ei ole sündinud ühesuguste vaimuannetega ega ole võrdselt arenemisvõimelised. Seepärast jäävad nad alati sulaste astmele ega püüa
millest ulatuvad välja kakskümmend vaia", või kuidas hiiglaste kuningas asetab külalise õrnalt peopesale ja laseb tal jutustada lugusid Inglismaalt, võlub ka täiskasvanuid. Reeglina piirduvad lastele mõeldud väljaanded nende kahe seiklusega, sest järgnevad külaskäigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid õhust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja õilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja õiglus. Kõik v]ikski olla täiuslik, kui poleks hobuste orje jähuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jähuud need on inimesed. Gulliver on nende vaimsest ja moraalsest allakäigust nii masendatud, et ütleb tagasi pöördudes oma liigikaaslastest lahti ja tunneb end hästi ainult hobusetallis.
väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid) tahetakse toiduaineid saada. Vôlurite maa?TALVETI ÔPIKUS POLE Gulliverile näidatakse varasemat ajalugu, Ta näeb Rooma senati ja Inglise parlamendi istungit. Rooma senatis istuvad kangelased ja pooljumalad. Inglise parlamendis vargad riisujad, mürgeldajad. Hiihnhmide maa Sel maal elavad hiihnhmid, kes on hobused, kuid olemuselt inimlikud, neil on inimmôistus ja nad on arukad. See maa peab oluliseks ühiskondlikke hüvesid, üksikisiku egoistlikkusest ei peeta midagi, kôik peavad kôigiga arvestama. Hariduse ja öppimise toel on nende riigist saanud môistuse riik. Kired on on saanud hukkamôistu osaliseks ja sellel omadusel ei ole asu sel maal.Tegelikult on see tundmuste mahasalgamine. Kôige tähtsamaks peetakse praktilisi-elulisi huvisid ja riigi huvisid.