sotsiaalset olustikku, et seda raamatutesvõimalikult tõepäraselt kujutada. Nii jõudsid teostesse ka pahupool: kuriteod, raha- ja võimujanu, moraalilagedad tegelased. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833, "Sagräännahk" 1831. "Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid", "Analüütilised etüüdid" (kus etüüd tähendab uurimust, uurimist). "Kommete etüüdid" jagunevad kuuest osast ehk stseenist: "Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust". "Filosoofilised etüüdid" on eksitava
põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek 1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11.1917- Maanõukogu otsus, mis säteastas järgmise: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja
kera, suuremõõtmeline, monumentaalne. Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse ülistamiseks, tegi massiivseid projekte. Tema idee on see, et kirikute ehitamise asemel tuleb ehitada teaduse- ja valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja andis edasi julguse mängida suurte vormidega. Biblioteque natsionale: hiiglasik kaarvõlv-laega hoone 8. Ampiirstiili tunnused arhitektuuris, interjööris: Napoleoni Pariis ja Aleksander I Peterburi 19. sajandi alguses. Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria-toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm,
Täiuslik kera, suuremõõtmeline, monumentaalne. Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse ülistamiseks, tegi massiivseid projekte. Tema idee on see, et kirikute ehitamise asemel tuleb ehitada teaduse- ja valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja andis edasi julguse mängida suurte vormidega. Biblioteque natsionale: hiiglasik kaarvõlv-laega hoone 7. Ampiirstiili tunnused arhitektuuris, interjööris: Napoleoni Pariis ja Aleksander I Peterburi 19. sajandi alguses. Ampiir klassitsismi erivorm, kujunes Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal, kohati püsis kuni 1830.aastani. Ranget esinduslikkust taotledes matkib Rooma keisririigi aegset arhitektuuri, seda sageli ühendades egiptuse kunsti motiividega (greifid, sfinksid, obeliskid). Levis 1800-30 peaaegu kõigis Lääne- Euroopa maades.
annaabi.ee 
