Tem peafassaadiks on lai trepistik. Kujunduses on elemente, mida leidub juba aastatuhendeid paljude made arhitektuuripärandis (rõhutatud pikitelg, ehitusmahtude järgnevus, astmelisus, monumentaalsed trepid, kaaristud, klassikaline poolringi kujuline amfiteater). Põhiplaan on selge ja puhas; selle keskmeks on 4800 istekohaga amfiteatrikujuline universaalsaal. Kaarja tagaseina ülestõstmisel liitub see fuajee, garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva vaatega. Hoone on tsoneeritud vastavalt otstarbele. Esinejate ja administratsiooni ruumid paiknevad kahel korrusel ning on eraldi kasutatavad. Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid.
Sujuv liikumine väikestelt objektidelt suurtele kehadele annab meile ettekujutuse nii maailma mastaapsuse kohta kui ka inimese enda suuruse selles. Millist ruumiosa miski hõlmab. See ei võiks ainult või- malduda kosmoserändude puhul, vaid ka inimese oma enda peas ettekujutades. Kuid selleks oleks vaja tohutult suurt ja head kujutlusvõimet. Et kujutamine kogu Universumi ruumala tajumist inimese oma enda peas oleks kosmoserännu kogemusega ( läbi Universumi hiigelruumi ) samaväär- 13 ne, käib see inimese ajule tohutult üle jõu. Tõenäoliselt seda polegi võimalik ilma mõistuse või aju neuronaalse manipulatsioonita. Universumi ruumiline mastaapsus on tohutu. Isegi inimaju ilmselt ei suudaks kogu selle ulatust endale ette tajuda. Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral
Sujuv liikumine väikestelt objektidelt suurtele kehadele annab meile ettekujutuse nii maailma mastaapsuse kohta kui ka inimese enda suuruse selles. Millist ruumiosa miski hõlmab. See ei võiks ainult või- malduda kosmoserändude puhul, vaid ka inimese oma enda peas ettekujutades. Kuid selleks oleks vaja tohutult suurt ja head kujutlusvõimet. Et kujutamine kogu Universumi ruumala tajumist inimese oma enda peas oleks kosmoserännu kogemusega ( läbi Universumi hiigelruumi ) samaväär- ne, käib see inimese ajule tohutult üle jõu. Tõenäoliselt seda polegi võimalik ilma mõistuse või aju neuronaalse manipulatsioonita. Universumi ruumiline mastaapsus on tohutu. Isegi inimaju ilmselt ei suudaks kogu selle ulatust endale ette tajuda. Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid tajutakse maailma ruumilist
Sujuv liikumine väikestelt objektidelt suurtele kehadele annab meile ettekujutuse nii maailma mastaapsuse kohta kui ka inimese enda suuruse selles. Millist ruumiosa miski hõlmab. See ei võiks ainult või- malduda kosmoserändude puhul, vaid ka inimese oma enda peas – ettekujutades. Kuid selleks oleks vaja tohutult suurt ja head kujutlusvõimet. Et kujutamine kogu Universumi ruumala tajumist inimese oma enda peas oleks kosmoserännu kogemusega ( läbi Universumi hiigelruumi ) samaväär- ne, käib see inimese ajule tohutult üle jõu. Tõenäoliselt seda polegi võimalik ilma mõistuse või aju neuronaalse manipulatsioonita. Universumi ruumiline mastaapsus on tohutu. Isegi inimaju ilmselt ei suudaks kogu selle ulatust endale ette tajuda. Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid – tajutakse maailma ruumilist