, millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas nooruses Leemeti emale muljet avaldada puuotsast toodud meekärjega. Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet. 10
8 Külavanem Johannes Külavanem Johannest iseloomustab uuenduslikkus ning vana eiramine. Külavanem koos teiste külaelanikega uskus kõike, mida Rooma paavst munkade kaudu rääkis. Seega laskis külavanem vanade eestlaste kommetel ning teadmistel külas hääbuda ning tõepähe usuti kõike uut. Ussidega seonduvat peeti saatanlikuks ning ussikeelt kõnelejat saatanaks. Hiietark Ülgas ja Tambet Muistsetel aegadel peeti Hiietarka metsas suureks ja pühaks, keda tuli austada, kuna metsa oli aga väga vähe elanikke jäänud, kadus ka Hiietarga fenomen ning tema õpetusi ei usutud enam. Hiietark ja tema ohverdused olid midagi millesse tuli uskuda, ajapikku ilma tulemusteta ohverdused muutsid inimeste uskumist ning ainsaks Ülgase järgijaks sai Tambet. Kahekesi üritasid nad metsaelu päästa nii jäneseid kui hunte haldjatele ohverdades ja kui ka see ei aidanud tuldi mõttele Hiie ohvriks tuua. Ülgast ja Tambetit
ta nägi et neil pole hunte kaasas, oli ta raevunud, Onu Vootele seletas, et haldjaid pole olemas, see on lihtsalt iidne vana komme neisse uskuda, kuid hiietark oli kuri selle peale, ja röögatas, et kuidas saab meest selliseid asju rääkida. Ta oli kuri selle peale, et Vootele ei käi hiies, ja rääkis, et sellised inimesed peavad küladesse tagasi minema. Ta tahtis nüüd tappa Vootlelet, et tema verd ciia järve, kuid Vootele kaitses end hästi ja haavad hiietarka hammastega. Hiietark hakkas Vootlelet kartma ja onu Vootele oli kuri, ütles, et ta hoiaks tast kaugel ja jätaks poisi rahule. Onu Vootele ja Leemet läksid käsikäes koju. Pärtel tuli Leemeti juurde ja rääkis, et Ülgas rääkis neile juhtunust. Tambet oli kuri Leemeti ja ta ema peale. Kord oli Leemet, Pärtlej ja uss koos ja kuuslid, et keegi tuleb, see oli Tambet koos vaese tütrega Hiiega. Hiie jäi maha, rääkis neile, et nad lähevad hommikul kuupaistele vihtlema
ja Leemet jäi oma murega esiti üksi - Salme rääkis, kuidas Mõmmi talle maasikaid ja pohli toob, mispeale ema ahastusse sattus, sest just nii karud naisi võrgutama hakkavadki, Salme oli trotsi täis, nad vaikisid ja nüüd otsustas Leemet oma loo ära rääkida, ema oli saanud 2 kohutavat uudist, Salme ja Leemet tögasid teineteist õelalt ja lõpuks nutsid kõik - külla saabus Vootele, kes kõik maha rahustas ja hiietarka hulluks pidas, ema käis välja idee, et viia ohverduseks vaid üks ainus hunt, temastki saab palju verd, tervet karja hukates reostaks see järve rohkem kui üks täis, Vootele keeldus aga üht-ainsamatki hunti kaasa võtmast ja lubas Ülgasega rääkima minna, Leemet tundis kergendust ja jagas tänutäheks onuga öökullimune - Leemet ei uskunud haldjatesse ja püüdis Ülgast veenda, et lugu järvehaldjast ja metsa üle
annaabi.ee 
