mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. PÕLLUVAHI MAJA - Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike
.........................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust.
iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu. Kaali meteoriidikraatriteväli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust
kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma. Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga, suved olid palavad ja talved külmad. Suured kõigusoojased dinosaurused ei suutnud sellistes muutuvates oludes enam toime tulla. Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk-järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki. Samuti arvatakse ka, et maale langes hiidmeteoriit või et meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Suur hulk loomi külmus surnuks. Kuid esialgu on need kõik üksnes ainult oletused. Tallinna Mustamäe Gümnaasium DINOSAURUSED Referaat Carmen Kaarepere G1L 2009
langemisega Maal pinnale. Meteoriitika kasutab peamiselt astronoomi, geoloogia, füüsika, keemia ja naaberteaduse uurimismeetodeid. Meteoriitikale pani 1794. aastal aluse E. Chldini2 2. Kaali meteoriidikraater 2.1 Tutvustus Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasem loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi ja võib-olla ka inimohvreid, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne. Esiteks plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Teiseks kujunes Kaalis plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrhiiena
annaabi.ee 
