Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad v...
saadavast kasust vaid kümnendiku. Hoopis suurem on nende tähtsus tolmeldajatena. Kahjuks on aga mesilaselaadsete tolmeldajate hulk kogu maailmas langemas. Putuktolmlemise vähenemine ohustab mitte ainult kultuurtaimede kvaliteeti vaid ka looduslike liikide ellujäämist ja saagikust. Ilma mesilasteta oleksid paljud taimeliigid väljasuremisohus. Seetõttu on esmatähtis mesilaste tervise ja heaolu tagamine. Liigid *Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades. *Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades. *India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. *Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse,
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on
-20. elupäevast alates, vahel ka varem. Astel Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Liigid Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levialaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena.
Teebais kummardati jumal Amon'it, keda hiljem kõrvutati päikesejumal Ra'ga. · Obelisk (lk 408) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. · Peeker (lk 409) anum , millest joodi. · Mesilane (lk 398) - Mesilane (Apis) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast. Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga. 4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Kaheteistkümnes raamat: VESIKELL MÕÕDAB AEGA Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse. Teel Süüria poole rööviti ta paljaks, seoti vankri
kus Apis tähendab “mesilast” ja mellifera “seda, kes kannab mett”. Kraini mesilased kuuluvad Meemesilased olid algselt levinud üle kogu Aafrika, Euroopa kuni hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks
annaabi.ee 
