maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva. 4) Kahe ookeanilise laama põrkumine- Üks sukeldub teise alla, tekivad süvikud, veealused vulkaanid, vulkaanilised saared. 7. Oskad seletada mandrite triivi, kontinentaalse rifti ja kuuma täpi teket. Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiidkontinendiks. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti maa pinnale - nn kuumi täppe. Kui kuum täpp asub paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad
Nimetatakse teda Ichthyostega-ks. Ilmusid esimesed putukad. Täpselt evolutsioonilist jaotust ei ole teada putukatel. Maismaale tekkis taimestik olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) · Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks · Gondwanal ulatuslikud liustikud · Seemnetaimede levik · Ulatuslike söeladestute teke Karbon, maismaa loomastik · Ilmusid esimesed roomajad · Lendavad putukad KARBONIAEGSED PUUD · SOOMUSPUUD (LEPIDODENDRON) · PITSATIPUUD (SIGILLARIA) · KALAMIIDID (CALAMITES) · KORDAIIDID (CORDAITES) Kliimavööndid karbonis · Niiske troopika · Sesoonne troopika · Subtroopiline kõrb · Soe parasvööde Hakkas kujunema hiidkontinent nagu PANGEA. Võisid eksisteerida liustikud. Maismaa niiske.
DEVON, maismaaelustik Lehtede teke Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad Seemnetaimede teke Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke Putukate ja kahepaiksete teke · KARBON, mereelustik Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) Rüükalad kaovad Kõhrkalade õitseaeg (haid) Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite Palju käsijalgseid ja karpe KARBON, maismaa, taimed Mandrite koondumine hiidkontinendiks Gondwanal ulatuslikud liustikud Seemnetaimede levik Ulatuslike söeladestute teke Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35% Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv
Ilmuvad luukalad. Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Lehtede teke. Uued eostaimerühmad: kollad, osjad, sõnajalad. o Seemnetaimede teke. Puittaimede ja metsade teke. o Putukate ja kahepaiksete teke. Karbon: o Mereelustik: rifitekitajaid vähe, rüükalad kaovad, kõhrkalade õitseaeg (haid), ohtralt kiireltujuvaid ammoniite. Palju käsijalgseid ja karpe. o Maismaa, taimed: mandrite koondumine hiidkontinendiks. Gondwanal ulatuslikud liustikud. o Seemnetaimede levik. Ulatuslike söeladestute teke. o Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35%. o Kliimavööndid: niiske troopika, sesoonne troopika, subtroopiline kõrb, soe parasvööde. o Ilmusid esimesed roomajad, lendavad putukad. Perm: kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tõttu, ulatuslikud kõrbealad. o Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv.
annaabi.ee 
