aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks. Vihmametsa taimestik pakub ka palju elupaiku erinevatele loomadele. Enamik loomi elavad puudel ja on head ronijad. Nad on massiivsed ja paksu nahaga. Väga palju on linde. Kõrbed asuvad peamiselt troopilistel laiuskraadidel. Kõrbete kliima on kuiv ja niiske. Päeval võib olla kõrbes umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli.
lagunevad ning liiguvad tagasi puusse. Jääkained, nt parkained, liiguvad lehtedesse. Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes
Üldiseloomustus: on võsu ja juured; vartes esineb nii tugi- kui juhtkude; paljunevad mittesuguliselt eostega, väga harva suguliselt; on mitmeaastased rohttaimed, mis võivad omada liaane ja epifüüte; sõnajalgade paljunemine (eoste levimine) on seotud veega; nende areng on väga aeglane. 8.3. Paljasseemne taimed Üldiseloomustus: puuduvad õied ja viljad; paljunevad seemnetega ning seemnealged paiknevad käbi soomuste vahel; esinevad puidu osas vaigu käigud; on higihaljad taimed, kus lehed on muundunud okasteks; paljunevad suguliselt ja viljastamine ei pea olema seotud veega. 8 8.4. Katteseemnetaimed Üldiseloomustus: kõikidel esinevad nii õied kui ka viljad; paljunemine on suguline; kudedes esinevad trahheed ja sõeltorud; on kõige mitmekesisem taimede liik 8.5. Vetikad abc 9. Mõisted abiootilised tegurid keskkonna tegurid
Puidutoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutuskõlbmatud. OKASPUUD Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad kiiresti. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Männi vananend okas vahetub aga uuega iga 3..4 aasta
Kasutatakse spoonimisel, mööbli restaureerimisel, mööblit riidega kattes. Pilet nr. 5 1.Lehtpuud, okaspuud. 2.Puidurikked. 3.Liimpuit. 1.Okaspuud: Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga. Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad ka kiiremini kui lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks. Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest
annaabi.ee 
