Funktsionaalsete tasandite jaotamist madalamateks tasanditeks jätkatakse seni kuni disaini lahendus on kasutusele võetud. Selline liigendamise protsess võimaldab disaineritel/projekteerijatel tuvastada funktsionaalsete nõuete, disaini parameetrite ja protsessi tunnuste hierarhia. Kolmas peamine idee aksiomaatilise disaini/projekteerimise korral on siksakilisuse (zigzagging) järgimine, mis kirjeldab, kuidas liigendatakse disaini protsess hierarhiateks. Ülalt alla läbides nii detailselt kõik järgmised tasemed kuni on jõutud selguseni, et kõik projekteeritavad objektid on piisavalt kirjeldatud Funktsionaalsed nõuded disaini parameeter. 42. Sõltumatuse aksioomi definitsioon. Joonista sõltumatuse aksioomi matemaatiline mudel. Joonista projekteerimise maatriks ja selgita selle sisu. Sõltumatuse aksioom: valitud lahenduse korral disaini parameetrid ja funktsionaalsed nõuded on
käsitletud elukutse enda tegelikkuseni. (229) Individuaalse arusaama puudumine on teatava määrani kavatsuslik, on pigem kõike valitseva universaalse mõtteharjumuse tulemus, kui madala vaimse arenguastme tundemärk. (229) Keskaja vaimu tegelikuks saavutuseks oli kogu maailma ja kogu elu liiendamine iseseisvateks ideedeks ning nende ideede korrastamine suurteks ja arvukateks mõistete lääniliitudeks või hierarhiateks. (229) Patu raskust tuleb mõõta7-st vaatepunktist: Jumala, patustaja, aine, asjaolude, eesmärgi, patu enda olemuse ja ta tagajärgede vaatepunktist. (230) Mitte ilmaasjata polnud Thomas öelnud: ,, Ama nesciri" [ Armasta olla tundmatu] (242) Iga asja juures otsitakse ,,moraalsust", nagu ütles keskaja inimene, see tähendab, temas sisalduvat õpetust, kõlbelist tähendust; mis oli kõige olulisem. (244) ... himu sunnib usust taganema, loob reetureid. (246)
talendi, raske töö, pettuse ja teeskluse abiga tippu tõusta, kuid jõuab nii hoopis tragöödiani. Autor uurib vastust küsimusele, kas väike inimene on võimeline tõusma ühiskonnas kõrgemale positsioonile jäädes samas eetiliselt puhtaks. Autor jõuab välja selleni, et see paraku pole nii võimalik. Juba antiikajast peale on kirjanikud üritanud vaadelda nn inimtüüpe, kellest ühiskond või kogukond koosneb (see iseloomustab ka Balzaci ja Stendhali). Ühiskond jagatakse hierarhiateks. On alamkiht, vaimulikud, maa- aadlikud, suur-aadlikud. Veel sisust: „Punase ja musta“ peategelane üritab alguses sotsiaalsel redelil tõusta naiste kaasabil. Talle soovitatakse vaimulikku ellu minna, aga seda ta ei taha, kuna teda tõmbab ikka ilmaliku maailma poole rohkem. Ta siirdub Pariisi, kus peab kaasa mängima kõrgühiskonna mänge (reetmised, intriigid jms). Selle viimase tõttu algab ka tema allakäik – riigireetmisega seotud kirja kohale toimetamine saab talle saatuslikuks
Väike eelmäng ka naturalismile. Tegelane Julienne, vaatleb tema karjääri algusest traagilise lõpuni. Viletsast perekonnast noormees, kes on aga nägus ja andekas. Läbib esimese etapi hästi, hakkab silma kohalikule vaimulikule, õpib kiiresti. Vaimulik soovib, et noormees valiks sama kutse. Julienne alustab oma teed, liikudes oma keskkonnast väljast, nõmedate vendade ja isa seltskonnast ära. Temast saab kohaliku maa-aadliku perekonna guvernöör(koduõpetaja). Ühiskond jagatakse hierarhiateks: alamkiht, vaimulikud, maa-aadlik, suuraadlik. Julienne'i eesmärk on tõusta aristokraatide hulka. 19. saj realistlikue romaanide tegelased läbivad kõiki neid kihte ja seeläbi antakse üiskonna kirjeldus. Lastakse Julienne'il läbida need kihid alt üles. Loodab tõusta naiste kaasabil. Hoolimata sellest, et patroon teda hoiatab. Kuid teda tõmbab ilmalik elu. De la Mole märkab tema terasust ja võtab ta omale sekretäriks, järgneb tõus. Seal juba reetmine, intriigid jne
annaabi.ee 
