59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne- faktide tundmine ja nende tähenduste teadmine. Jaguneb episoodiliseks ja semantiliseks Mittedeklaratiivne-teadvustaata kaugmälu osa, reflektiivsed motoorsed ja tajumuslikud oskused 61. Heuristikad. Represantiivsus. Kui tüüpiline keegi on Tversky ja Kahneman Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum 62. Piaget kolme mäe katse mõte. Poiss ühes laua otsas, nukk teises. Vahel liivahunnikud. Poiss peab ütlema, mid anukk näeb, ütles seda, mida ise nägi. See räägib mõtlemise egotsentrismist Vaatame maailma läbi oma silmade, ei suuda astuda teise positsiooni
· Teise arvutisse logimine (konfidentsiaalsus?) · Logikirjete omavaheline sidumine krüptograafiliste meetoditega (räsiahelad) => ajatemplid · Üle võrgu logimine koos auditeeritava krüptograafilise sidumisega IDS (intrusion detection system) masina tasemel · Failide õiguste, kontrollsummade, muutmise aegade kontroll Probleem andmebaasi uuendamisega ja hoidmisega · Logide jälgimine Mustrite sobitamine Toimingud (teavitamine, blokeeringud, ...) Tehisintellekt ja heuristikad · Antiviirus · Levinumate rootkittide avastamine · Peidetud protsesside avastamine · Käivitatavate programmide signeerimine ja signatuuride kontroll · Näiteid: Tripwire, LIDS, AIDE IDS võrgu tasemel · Võrgus on seade, mis kuulab teistega toimuvat · Arhiveerib, analüüsib, saadab mujale edasi · Edasi saatmisel on konfidentsiaalsus oluline · Uute aktiivsete seadmete avastamine · Etherneti pealtkuulamine hub riistvaraline harund (tap)
teed algsest staadiumist eesmärgini - Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides (töömälu maht, info hankimise ja talletamise kiirus pikaajalises mälus) Heuristik – algoritm - Algoritm – protseduur kui kõik operatsioonid mis sihi saavutamiseks on vajalikud läbitakse samm-sammult. Nende kasutamine võtab aega kuid tulemus on kindel - Heuristilised strateegiad ehk heuristikad – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Heuristika ksautamine ei vii alati õige lahenduseni kuid tavaliselt kasutatakse just neid sest siis võtab ülesande lahendamine vähem aega - Vahendid-lõpp analüüsi kasutades tuleb otsida käike mis vähendavad vahet eesmärgi ja vahetulemuste vahel. See sisaldab samme: o pannakse tähele erinevust praeguse ja lõpp-staadiumi vahel
rida kohustuslikke lahendusetappe). Probleemi lahendamist võib vaadata kui probleemi algseisu samm- sammulist transformeerimist (ümber kujundamist) lõppseisuks ehk lahenduseks. Probleemi transformeerimine võib olla paljuastmeline. Lahenduse loomisel kasutatakse algoritme ja heuristikaid. Algoritmid on probleemide lahendamise süstemaatilised protseduurid, mille õige rakendamine viib igal juhul lahendusele. Heuristikad on probleemide lahendamise strateegiad, mis võivad suurendada lahendusele jõudmise tõenäosust, ent ei garanteeri seejuures õiget lahendust. Kasutatakse esinduslikkuse (ehk kohase analoogia) heuristikat, kättesaadavuse (ehk ilmnemise tõenäosuse) heuristikat, vahendite ja eesmärkide analüüsi heuristikat (ehk analüüsi alustamist lõpust alguse suunas). Ka katse ja eksituse teel lahenduse otsimist võib pidada üheks võimalikuks heuristikaks
annaabi.ee 
