tugevus huvid 2. Ärritaja suurus 2. Inimese vanus ja sugu 3. Erinevus ümbrusest, 3. Inimese meeleolu ja uudsus, kontrastsus organismi seisund 4. Liikumine 4. Tunnete tekitamine uudishimu, osavõtlikkus, viha, kiindumus jne. TAHTLIK TÄHELEPANU Tahlikku tähelepanu juhib subjekt ise, tahteliselt, lähtuvalt hetkelistest plaanidest, strateegiast, eesmärkidest ja kavatsustest. Tahtelise tähelepanu omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus,ümberlülitatavus, kontsentratsioon LASTE TÄHELEPANU Kooli minevatel lastel ei ole veel sihipärast tähelepanu. Nad märkavad põhiliselt seda, mis on huvitav, torkab silma erksuse ja ebaharilikkusega (tahtmatu tähelepanu). IIIII klassiks muutub tahteline tähelepanu lapse jaoks valdavaks. I klassi õpilaste tähelepanu on püsimatu, sest tal pole
1) Freesimise kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min. 2) Freesimise geomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus t on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus, mõõdetuna risti ettenihkele, mm. Freesimise laius B on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius mm. Summaarne ristlõikepind oleneb samaaegselt kontaktisolevate hammaste arvust ja lõikesolevate hammaste hetkelistest pöördenurkadest töötsükli kestel. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemise- ja tooriku ettnihkesuunad vastassuunalised. Vastufreesimisel püüab vertikaal lõikejõud toorikut laualt lahti tõmmata. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksmaalväärtuseni, pärifreesimisel maksimaalselt nullini.Pärifreesimisel surutakse toorik vastu pingi töölauda.
treening. Pidevalt tuleb otsida neid elemente, millega ei ole veel rahul ning tegeleda just nende elementidega on mentaalselt väga raske ning kurnav. Sellist tööd on keeruline pikka aega järjest teha. Mitmed tippsportlased on öelnud, et treeningu ajalist kestvust pärsib võime, keskenduda pikka aega järjest. Kui meetodid pidevalt muutuvad, on põhiprintsiip jäänud samaks: treening peab individuaalsete hetkelistest võimetest edasi arendama. Tihtipeale treenitakse mugavustsoonis, mis ei kutsu esile oragnismis uut kriisi. Selleks, et ära tunda ebamugav tsoon, kus toimub õppimine ei ole kerge ülesanne. Tuleb sundida ennast töötama selles tsoonis, kuni toimub muutus. Kui on liiga lihtne siis on igav, kui on liiga raske siis on fustreeriv. Nende asjade tegemine, mida me oskame on mingi maani nauditav, samas mingil hetkel muutub see tegevus üksluiseks ja ei paku enam väljakutset
intensiivse kokkusuruva pinge olemasolul. Venituspingete väljas tekivad alangud ja ülangud, ning nende kompleksid pangasmäestikud. Lüstriliste murrangute vahelt mandrilisel maakoorel võib maakoor katkeda ja riftide vahelt võib alguse saada ookeanilise maakoore tekke. (Nt. Punane meri) Ookeani äärtes on hiljem näha lüstrilised murrangud, mis on seal ookeani tekkeaegadest. Maavärinad. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis on tingitud kivimites kuhjunud mehaaniliste pingete hetkelistest lahendustest. Ruumilained : pikilained P(primus) ja ristilained S(secundos) Pinnalained : Rayleigh lained (vertikaalsed nagu merelained) ja Love lained (horisontaalsed) Põhjustavad maapinnal purustusi. Pikilained keskkonna hõrenemine ja tihenemine laine leviku sihis. Ristilained keskkonna kuju muutumine risti leviku suunaga. Levivad ainult tahkes keskkonnas. Ruumilained levivad kiiremini. - PSpinnalained. S-lained vedelat tuuma osa ei läbi
tuleviku- perspektiivid – kas suudetakse leida tööd või kui suur oht on tööd kaotada; võimalus karjääri teha; perekonnaseis; eluaseme olemasolu ja kvaliteet jms. Üldisest õhustikust piirkonnas, kus elame, aga ka riigis tervikuna. Näiteks sellest, kui turvaliselt end tunneme; kas kuulume sellesse gruppi, kelle seisukohtadega riigis arvesta- takse, või oleme hoopis tõrjutud. Hetkelistest asjaoludest. Ühel päeval on lihtsalt meeleolu parem, teisel korral aga – kas väliste asjaolude tõttu või üldse ilma põhjuseta – kehvavõitu. Üks ja seesama fakt võib inimestes esile kutsuda lausa vastandlikke reaktsioone, toetusest kuni vihapurskeni. See, kuidas me maailma näeme, sõltub meie vaatenurgast, huvidest ja muust. (Majandus)poliitika ei saa kahjuks tegeleda ainult meeldivate probleemidega. Kõige
korteri niiskuskoormusi (vt. Joonis 7.22). Joonis 7.22 Niiskuslisa sõltuvus välistemperatuurist ühes korteris. Kõikide korterite keskmine niiskuslisa ja arvutussuurus on leitud kahe analüüsi tulemusena: iga korteri keskmisest ja nädala keskmise maksimaalsuurusest on leitud keskmine (Joonis 7.24 vasakul) ja arvutussuurus (90 % kriitilisuse tasemel) (Joonis 7.23 vasakul); kõikide korterite hetkelistest mõõtetulemustest on leitud keskmine (Joonis 7.24 paremal) ja arvutussuurus (90 % kriitilisuse tasemel) (Joonis 7.23 paremal). 149 Joonis 7.23 Uuritud puitkorterelamute. niiskuslisa arvutussuurus. Joonis 7.24 Uuritud puitkorterelamute keskmine niiskuslisa. Niiskuslisa arvutussuurus niiskustehnilisteks arvutusteks esindab niiskuslisa 90% kriitilisuse tasemel (Joonis 7.23)
annaabi.ee 
