1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika.
Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu Subjektiivne heaolu Psühholoogiline heaolu 16. C. Ryffi heaolukäsitlus. Psühholoogiline heaolu hea vaimne tervis. Autonoomsus, keskkonna valimise/loomise oskus, positiivsed suhted teistega, elu eesmärk, isiklik kasv, enese/mina aktsepteerimine. Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 17. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. Valdkond: subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti.
Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu ↑↓ Psühholoogiline heaolu 20. C. Ryffi heaolukäsitlus. Psühholoogiline heaolu autonoomsus Keskkonna valimise/loomise oskus Positiivsed suhted teistega eesmärk Isiklik kasv Enese/mina aktsepteerimine Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 21. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. Valdkond: subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. 22. I
levik, Tunnetatud õnnelik us, depressioon, stress and rõõmutunne (sense of poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse. • Teisene fun) 1. Sites – Heaolu tasandid:o personaalne o suhetetasandühendab kõiki pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu (kognitiivne) hinnang – toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, (connects personal, organizational and community wellness) o aeg.• Inimesed, kellel on seatud eesmärgid ja nad tegutsevad nende täitmise olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega
olenev jm varieeruvus • Positiivse vaimse ja füüsilise tervise seosed psühholoogiline heaolu <-> hea vaimne tervis. Ryff 1989: • Autonoomsus • Keskkonna valimise/loomise oskus • Positiivsed suhted teistega • Elu eesmärk • Isiklik kasv • Enese/mina aktsepteerimine • Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. • Inimesed, kellel on seatud eesmärgid ja nad tegutsevad nende täitmise nimel, kasvab psühholoogiline heaolu pidevalt, kuid subjektiivne heaolu on pidevas muutumises vastavalt sellele, kuidas on inimese elus kordaminekuid ja ebaõnnestumisi. • Heaolu aitavad hoida kõrgel tasemel eesmärgid elus ja positiivne suhtumine. • Inimesed, kel on vasaku ajupoolkera otsmikusagar enam aktiveeritud, tunnevad