· mõjutab tulemust lähtetõu(gude) homosügootsus, mis saavutatakse sihikindla puhasaretusega. · Mõlemad aspektid suurendavad tõenäosust, et ristandjärglastel oleksid enamustest lookustest heterosügootses seisundis. · Ristandjärglastel on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus, parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks 64. tarbe- ja vahelduv ristamine · tarberistamine - Eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. · Püütakse selgitada, milline sobib ema- ja milline isatõuks. · Selleks tuleb läbi viia retsiprookne ristamine, kus ühes katses pärinevad emad ühest ja isad teisest tõust, · teises katses vastupidi. · Tarberistamine võib olla: 1) lihtne,
Suureneb heterosügootsete (Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenäosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. Heterosügootsuse suurenemine mõjub positiivselt loomade kohanemisvõimele, elujõule, kasvuintensiivsusele, paremale sigivusele ja produktiivsusele. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. Loomakasvatuses määratakse heteroosiefekt harilikult järglaste ja nende vanemate tunnuse keskmiste fenotüübiväärtuste vahe põhjal: P + Pd HE = Po - s
ema ja 2. isa põlvnemistabelis ühise eellase asukoht) 2. lähissugulus I-III, III-I, II-III, III-II, III-III 3. mõõdukas sugulus kuni 4. reani 4. kaugsugulus kuni 5. reani 10.Ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk Ristamise eesmärk on: 1. Saada väärtuslikke tarbeloomi 2. parandada olemasoleva tõu omadusi 3. panna alus uue tõu loomiseks Ristamise edukus sõltub heteroosiefekti suurusest. Heteroosiks nimetatakse nähtust, kui järglaste fenotüübiline väärtus ületab märgatavalt oma vanemate (või tõu) keskmist fenotüübilist väärtust. Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. Ristandjärglastel on tähendatud suuremat varieeruvust, kuid peamine on, et neil on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus ning parem sigivus. Need avalduvad
tõuomadusi. Heterogeense paaridevaliku korral suureneb populatsiooni heterosügootsus (Aa), mis omakorda suurendab tunnuse pärilikku muutlikkust ja variatsiooni. See omakorda võimaldab saada kiiremat selektsiooniedu, sest tänu suuremale tunnuse variatsioonile on selektsioonidiferents (SD) suurem. Heterosügootsuse suurenemine korreleerub positiivselt suurema kohanemisvõime, elujõu, kasvu, kasvuintensiivsuse, sigivuse ja produktiivsusega. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. 60. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus jaguneb: 1. liinaretus 2. perekondaretus 5.1. Puhasaretus 5.1.1. Liinaretus Liinaretuse eesmärgiks on luua tõusiseselt geneetiliselt sarnaseid loomade rühmi,
Inbriidingut saab vältida ristamisega. Ristamine on aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi. Kuna ristatavad loomad on geneetiliselt erinevad, siis on vähetõenäoline, et kohtuvad retsessiivsed geenid, mis vähendavad toodangut, elujõudu ning sigivust. Seepärast on ristandid elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad. Seda nähtust nimetatakse heteroosiks. Ristamisest saadavat majanduslikku efekti, mis on tingitud suuremast kasvukiirusest nimetatakse heteroosiefektiks. Tänu heteroosile kasutatakse seda laialdaselt just tarbeloomade saamiseks, kes realiseeritakse lihaks. Puhasaretuses kasutatakse ristamist uute kasulike omaduste kinnistamise eesmärgil. Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. On stabiliseerunud kultuurtõud, millised on püsivad, omavad kindlat struktuuri ja omapära
annaabi.ee 
