Skandinaavia murded Norras, Taanis, Rootsis; põhjaslaavi murdeahel: vene, ukraina, poola, tšehhi, slovaki k; lõunaslaavi murdeahel: sloveenia, serbia, horvaadi, makedoonia, bulgaaria k. 33. HETERONOOMIA JA AUTONOOMIA. TOO NÄITEID. Autonoomia = iseseisvus. Heteronoomia = sõltuvus. Erinevad poliitilistel ja kultuurilistel põhjustel. Keel on see, mis on autonoomne ja sisaldab endas heteronoomseid allkeeli. Heteronoomia ja autonoomia võivad muutuda. - heteronoomia heteronoomia (Lõ-Rootsi kuulus aastaid Taani alla. 40a jooksul said sealsetest taani keele murretest rootsi murded, keeleliselt ei muutunud midagi), - heteronoomia autonoomia (tšehhi, slovaki, serbia, horvaadi k), - semiautonoomia (nt Suurbritannias, USAs ja Kanadas räägitav ingl k on võrdse staatusega, briti inglise
" Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest, nõidpreestritest, Jumala mõistest ja usueetikast, prohvetitest, kogudusest, pühast teadmisest, seisustest, klassidest ja nende seotusest religiooniga, teodiike probleemist, lunastuse teedest ja nende mõjust eluviisile, usueetikast ja ,,maailmast" ning lõpetades kultuurireligioonide ,,maailmaga". Paul Tillich on analüüsinud heteronoomseid, autonoomseid ja teonoomseid kultuure. Ta käsitleb religiooni pigem kui inimkultuuri vormina. Erich Fromm käsitleb usku ja selle objekti aga väga erinevalt. Ta arvas, et inimene peab saama täiuslikuks olendiks, kuna ta selles ei ole. ,,Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks". Usk 5 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: ,,Usk Jumalasse on
" Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest, nõidpreestritest, Jumala mõistest ja usueetikast, prohvetitest, kogudusest, pühast teadmisest, seisustest, klassidest ja nende seotusest religiooniga, teodiike probleemist, lunastuse teedest ja nende mõjust eluviisile, usueetikast ja ,,maailmast" ning lõpetades kultuurireligioonide ,,maailmaga". Paul Tillich on analüüsinud heteronoomseid, autonoomseid ja teonoomseid kultuure. Ta käsitleb religiooni pigem kui inimkultuuri vormina. Erich Fromm käsitleb usku ja selle objekti aga väga erinevalt. Ta arvas, et inimene peab saama täiuslikuks olendiks, kuna ta selles ei ole. ,,Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks". Usk 5 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: ,,Usk Jumalasse on
“ Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest, nõidpreestritest, Jumala mõistest ja usueetikast, prohvetitest, kogudusest, pühast teadmisest, seisustest, klassidest ja nende seotusest religiooniga, teodiike probleemist, lunastuse teedest ja nende mõjust eluviisile, usueetikast ja „maailmast“ ning lõpetades kultuurireligioonide „maailmaga“. Paul Tillich on analüüsinud heteronoomseid, autonoomseid ja teonoomseid kultuure. Ta käsitleb religiooni pigem kui inimkultuuri vormina. Erich Fromm käsitleb usku ja selle objekti aga väga erinevalt. Ta arvas, et inimene peab saama täiuslikuks olendiks, kuna ta selles ei ole. „Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks“. Usk 4 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: „Usk Jumalasse on
annaabi.ee 
