Teistel juhtudel reguleeritakse tuuma transport post-translatsiooniliste modifikatsioonidega näiteks fosforüleerimine suurendab nende afiinsust spetsiifilisele eksportiinile. Tuuma impordi ja ekspordi reguleerimine on võimas mehhanism, millega saab kontrollida transkriptsioonifaktori aktiivsust ta saab siduda geenidele ainult siis, kui on tuumas. DNAd-siduvatest valkudest näit. bHLHd ja bZip valgud võivad anda alternatiivseid heterodimeere, sõltuvalt siis nendega interakteeruvatest monomeeridest. Ka teistesse klassidesse kuuluvad transkriptsiooni faktorid võivad moodustada heterodimeerseid komplekse. Mõnedel juhtudel heterodimeeride alternatiivsed vormid ei mõjuta DNA-sidumise spetsiifikat, pigem soodustab iga monomeeriga seotud aktivatsioonidomäänide alternatiivsete kombinatsioonide teket ning seeläbi mõjutab tekkinud dimeerse transkriptsioonifaktori aktivatsiooniomadusi.
Tõenäoliselt ongi konserveerunud funktsioon siduda DNA-d valguliste sildade abil, mitte aminohappeline järjestus. H-NS seondub superspiraliseeritud DNA-le, tal pole väga tugevalt konserveerunud DNA järjestust, millega valk seonduks. Eelistab AT-rikast järjestust. Aminohappelise sarnasuse tõttu võib moodustada StpA-ga või teiste sarnaste valkudega 18 (plasmiidilt kodeeritud Sfh) heterodimeere. StpA-l on H-NS-le sarnane funktsioon rakus. Arvatakse, et H-NS-i homodimeer ja heterodimeer reguleerivad geene erinevalt. HU (inglise keeles heat unstable protein) on heterodimeer, mis koosneb HU ja HU subühikust, mis on omavahel 70% ulatuses identsed. E. coli's võib HU olla nii homo- kui ka heterodimeerina, mis sõltub raku kasvukiirusest. HU võib multimeriseeruda ning nii mähkida DNA enda ümber kui ka painutada DNA-d.
ühest otsast ja depolariseeruvad e kahanevad teisest. See võimaldab neil suunatult kasvades ja kahanedes ruumis liikuda. 4. Aktiin ja tubuliin esinevad kõigis eukarüootsetes rakkudes ja on väga kõrgelt konserveerunud. 5. Mutatsioonid enamasti fataalsed. 110. Mikrotuubulite spetsiifilised omadused ja funktsioonid (mitoos, intratsellulaarne transport, viburid ja ripsmed). Monomeerid (alpha ja beta tubuliin) moodustavad heterodimeere ja need omakorda polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111
geeniregulatsioonis. DNA-ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Kõige domineerivamad nukleoidivalgud on HU, IHF, H-NS, StpA, Fis ja Dps. HU ja IHF subühikud on 45% ulatuses aminohappeliselt järjestuselt identsed ja väga sarnased 3-D struktuurilt. StpA on 58% ulatuses identne H-NS-ga ja võib asendada H-NS-i ning moodustada sellega heterodimeere. Nukleoidivalgud seovad DNA-d üldjuhul mittespetsiifiliselt, kuid füsioloogiliselt arvestatava afiinsusega. Osadel valkudel on DNA järjestuse osas siiski teatud eelistusi (näit. IHF, Fis, H- NS). Nende valkude hulk sõltub rakkude kasvufaasist. Eksponentsiaalses kasvufaasis on valdavad Fis, HU, StpA, IHF ja H-NS; statsionaarses faasis on aga põhilised DpS, IHF (hulk suurenenud 7 korda) ja HU (hulk vähenenud 3 korda)
annaabi.ee 
