1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5
Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus Kasvuhoonenähtus on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki õhutemperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojen...
a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1.1 Punkti pealkiri (Heading 3) 1314 p, rasvane, suur algustäht 1) Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamisest muuks otstarbeks.;
kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. 10. Mis on parsek? Tähe kaugus Maast kui tema aastaparallaks on 1 sekund (3,26Va) 11. Millise kuufaasi ajal toimub päikesevarjutus? (joonis.) Täiskuu ajal. Lk õp 18 12. Kirjeldage kuuvarjutust! (skeem
termotuumaprotsessid. 28. Päikesetuuleks nimetatakse päikesest lähtuvat laetud osakeste voogu. (toob kaasa virmalisi) 29. Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Vaata 27 küsimuse vastust ka! 30. Sest päikesekiired murduvad atmosfääris ja Maale jõudes on praktiliselt paralleelsed. 31. Selle kohaselt on planeedisüsteemi teke osa tähe enda tekkest. 32. Vaata vihikust! 34. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 35. Vaata vihikust! 36. Vaata vihikust! 37. Vaata vihikust! 39. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on
* Siin ja edaspidi on aluseks Microsoft Word 2010 eestikeelne menüü. Töö veerised (ehk tekstivabad ääred) vormistatakse järgmiselt: üla- ja alaveeris 2,5 cm, lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm. Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5. Arvutis: märgista tekst (klahvid Ctrl + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font – määra kirjatüüp ja tähesuurus ja fondi värv (Automaatne) – vali Lõik – Reasamm 1,5. 14 Teksti vormistamisel kasutatakse rööpjoondust: parem ja vasak veeris jäävad sirged.
Iga 11 aasta tagant on laikude arv Päikesel väga suur, seetõttu nimetatakse neid Päikese aktiivsuse aastaks, mil Päike on eriti suur ja aktiivne. See mõjutab nähtusi Maal. Laikude arv suureneb, kusjuures laigud vahetuvad poolustena. Laigud pöörlevad koos Päikesega. Kõige rohkem on laike keskmistel laiuskraadidel, kõige vähem aga poolustel. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1. Mis on tähesuurus? Tähesuurus on arvuline näitaja, mis iseloomustab Päikese heledust. Tähesuuruste klasse oli algselt kuus: 1 2 3 4 5 6 (visuaalsed suurused, millest 1 on kõige heledam ja 6 kõige tuhmim). 2. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem on tähesuurus, seda heledam on täht. Iga tähesuuruse täht on järgmisest tähesuurusest 2,51 korda nõrgem. Esimese ja viimase tähesuuruse vahe 100 korda. Tähistaeva kõige heledam täht on Sirius (tähesuurus: m = -1,45).
annaabi.ee 
