INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a
(nt arvutimäng). Hüpermeedia on mitte-lineaarse sisu osa. Multimeedia esitlus saab olla otseülekanne või lindistus. Lindistatud esitlus võib võimaldada interaktiivsust läbi navigatsioonisüsteemi. Otseülekanne võimaldab interaktiivsust läbi esitleja või esitaja interaktsiooni. Multimeediumid Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: Sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. Amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), Helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB
· Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) · Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) · Ressurss (mitu lehekülge kuus) · Kulumaterjali hind (lehekülje kohta) · Müratase · Maksimaalne paberiformaat · Maksimaalne paberi paksus Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: · sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. · amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), · helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB
mõned sagedused on tugevamad ja mõned nõrgemad. Viitest tulenevad häired – signaali leviku kiirus sõltub sagedusest seega jõuab osa varem ja osa hiljem kohale = häired. Müra – soojuslik – põhjustatud elektronide liikumisest juhis ja seadmetes – mida suurem temperatuur seda kiiremini liiguvad elektronid ja müra ka suurem. N = kTW – N = müra, k = Boltzmanni konstant, T = temperatuur kelvinites ja W = ribalaius hertzides. 49 , “intermodulation noise” - kui saatjas või vastuvõtjas on mingeid mittelineaarseid osi. Muidu on sidesüsteemi väljund võrdne sisend * mingi konstant aga mittelineaarsuse puhul nii ei ole, põhjustavad vigased seadmed või liiga suur signaali tugevus. Ülekostvus – Crosstalk – näiteks telefoniga rääkides kui kuuled kellegi teise kõnet pealt.
annaabi.ee 
