aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik Aastal 911 oli võimul viimane Karolingide soost valitseja. 924ndal aastal kadus keisririik Lõuna-Frangi riigist. 10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia. Otto I krooniti aastal 936 Saksa kuningaks. 962 a. krooniti ta Püha Saksa Rooma keisririigi keisriks. Püha Saksa Rooma keisririik kestis kuni aastani 1806. Milest olid 11.-13
· Tugev liit kirikuga · Aastal 800 krooniti Karl keisriks · Karolingide renessans · Käskis arendada ka haridust ning kultuuri, oskamata ise lugeda ja kirjutada · Suri 814 aastal Frankide hääbumine Viikingite retked · Ulatuslik kauplemine ja röövretked · Idas musta mereni ja bütsantsini · Läänes vahemereni · Euroopas nimetati normannideks · Vallutasid inglismaa · 911 rajasid prantsusmaal normandia hertsogiriigid · 1066 rajasid inglismaa kuningriigi · Idas nimetati varjaagideks · Rajasid 882 Vana-Vene riigi · Retked kaugele läände · Leif Eirikson-Gröönimaa ja Ameerika Ristiusustamine · Algus tänu suhetele euroopaga · Eesmärk põhjaala tsiviliseerida · Taanis alates 960 · Hiilgeaeg Knut Suure ajal · Valitseti Norrat, Inglismaad ja taanit · Norras alates 11.saj. algusest · Kinnistumine Olav Püha ajal · Rootsis alates 1008
3.2 Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Keskaegne saksa keelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik tekkis 843. aastal, 800. aastal Karl Suure poolt loodud Karolingide Impeerium jagunemisega Verduni lepingu alusel. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia
Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14 Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas. Saksa ordu Liivimaa harust kujuneb Kuramaa hertsogriik. Armulauatüli Lutheri ja Zwingli vahel 1529. aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid
viibis Zwingli. Martin Lutheri esimestele ülesastumisele järgnenud nelja aastakümnega kujunes Euroopas, vaatamata sisemistele erinevustele, ühtne protestantlik blokk, kuhu kuulus suur osa Saksamaast, Taani-Norra, Rootsi (koos Soomega), Baltikum, Inglismaa, Šotimaa, Põhja- Madalmaad, Austria pärusmaad, suurem osa Šveitsist ja Transilvaaniast. Tugevasti olid reformatsioon mõjutanud ka Prantsusmaad, Ungarit ja Poolat. Sekulariseerimise tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis. Saksa ordust moodusub Breisimaa hertsogkong- esimene luterlik riik Euroopas. Kuramma hertsogkong- sekulariseerunud luterlik hertsogkond Anabaptistid ja Münsteri kommuun. Kolme protestantliku põhivoolu – luterlus, kalvinism, anglikaani kirik – kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende
annaabi.ee 
