keeles surma ja see tuleneb ladinakeelsest sõnast "mortuus", tähendades surnut. Töö surve (ja armumine noorte printsessi, kes on määratud surema) sunnib Mort'i tegema mõnda viga, aga nagu kõik head kangelased, võttis ta julguse kokku ja esitas väljakutse Surmale ja kõndis lõpuks minema tüdrukuga. Mort abiellub Surma poolt adopteeritud tütre Ysabell'iga ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni Sto Helit'i hertsogi ja hertsoginnana, kuna päris hertsog sai kogemata surma Mort'i ja Surma vahelises võitluses. Pärast saavad nad tütre nimega Susan kes on ka osaline veel mõnedes Kettamaailma novellides (nagu Hinge muusika ja Orikavana).
heli. Filmi rezissöör oli George Cukor ning muusika autoriks Frederick Loewe. Peaosades on Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ning Rex Harrison (Henry Higgins). Professor Henry Higgins veab kolonel Pickering`iga (Hyde-White) kihla, et suudab tänavalt üles korjatud lilletüdrukust, Eliza Doolittle`ist, kasvatada veetleva leedi, parandada tema kõnemaneeri ning teda iga-aastasel saatkonna ballil esitleda hertsoginnana. Eliza on alguses saamatu ning tõrges, kuid iga järgneva päevaga muutub tema kõneviis paremaks. Kui see tal õnnestub, armub neiusse noor aristokraat Freddy Eynsford-Hill, kuid samas taipab ka Higgins, et tal on Eliza vastu sügavad tunded. Filmi iseloomustavad teravad ja silmapaistvad karakterid. Üheks silmapaistvamaks on kindlasti kõrvalosatäitja Eliza isa roll, keda kehastas Stanley Holloway. Eliza isa võlub kohe vaatajat oma olekuga. Saabudes Mr
karakterit mängima. Muusikat ansambli ega plaadi pealt ei tulnud kuid muusika mängis oma rolli küll. Lavakujunduse ja ka balli ajal oli igal näitlejal oma viisike ümiseda mis kõik kokku kõlas imelise harmooniana ja oli ideaalne lisand sellele lava õhkkonnale ning värvingule. Lugu rääkis tänavatüdrukust Elizast kes sattus kokku härras Higginsiga kes oli keeleteadlane ja kes lubas kihlveo eesmärgil tüdrukust koolitada õige õukonna daam et teda saaks isegi hertsoginnana esitleda. Kuigi tüdruk tahtis paremat elu oli ta algul väga umbusklik õppemeetotite suhtes. Kui ball mis oligi kihlveo tähtajaks oli möödas ja kõik oli läinud plaanikohaselt oli aeg Elizal lahkuda kuid selles haritud seisuses mõistis et olla koolitaud kõrkklassi ja tegelikult siiski tulla alamklassist ei tule midagi välja kui ta läheb otse tänavale tagasi. Higgins, kes oli tüdarlapsesse kiindunud palus tal aga jääda pikkemaks tema poole kuni on leidnud endale elamise ja töö
Vihmaudusel Londoni õhtul lahkub rahvas ooperimajast. Freddy Eynsford-Hill põrkab kokku lilleneiu Eliza Doolittle'iga, kes pillab oma lilled maha. Eliza toob kuuldavale mahlaka kokni-aksendiga sõnavalingu. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta, tõmmates sellega ümbritsevate inimeste ja kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickeringi ees, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel esitleda hertsoginnana. Kuna mõlemad mehed olid otsinud juhust teineteisega tuttavaks saada, siis lepitakse kokku, et Pickering jääb Higginsi juurde mõneks ajaks elama. Eliza, kes on meeste juttu pealtkuulanud, otsustab oma säästude eest Higginsilt keele tunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta paneb selga oma parimad riided, mis on üsna eriskummalised ja külastab professorit tema kodus. Tema aksent on nii kohutav, et see näib Higginsile paraja väljakutsena
panna ükskõik millise tänavatüdruku rääkima kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginna pähe esitleda. Lepitakse kokku, et Pickering jab Higginsi juurde mõneks ajaks elama.Mehi pealtkuulnud Eliza otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta külastab professorit tema kodus. Higgins võtab aga vastu Pickeringi kihlveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami ning teda Transilvaania saatkonna ballil hertsoginnana esitleda.Eliza asub professori poole elama ning algab tõsine töö tema keele, välimuse ja käitumise muutmise kallal.Alfred Doolittle saab aga teada oma tütre heast käekäigust ning süüdistab Higginsit ebaausates plaanidest, kuid loobub neist 5-naelase rahatähe eest. Higgins otsustab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisel proovile panna. Võiduajamisel armub aga noor Freddy Eynsford-Hill Elizasse. Eliza üritab küll
elama. Eliza, kes meeste juttu pealt kuulnud, otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta paneb selga oma parimad riided, mis on üsna eriskummalised ja külastab professorit tema kodus. Neiu aktsent on nii kohutav, et tema õpetamine näib Higginsile parajalt põneva väljakutsena. Ta võtab vastu Pickeringi kihlaveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami ja teda Transilvaalia saatkonna ballil hertsoginnana esitleda, ilma et keegi tema tegelikust päritolust aimu saaks.Eliza asub professori juurde elama ning algab tõsine töö tema keele, välimuse ja käitumise muutmise kallal.Alfred Doolittle saab teada oma tütre õnnelikust käekäigust ja külastab Higginsit tema kodus. Ta ilmub Higginsi ette süüdistusega, et tolle plaanid Elizaga pole ausad, kuid loobub oma süüdistustest 5-naelase rahatähe eest. Higginsit lõbustavad vanamehe vaated, kelle jaoks on