kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb. Vanemad inimesed ei kuule enam isegi rohutirtsude sirinat, mis on enamasti 8-10 kilohertsi piires. Kuna inimene kasutab kõrgemaid helisid ruumilise asukoha kindlakstegemiseks, siis vanematel inimestel on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole,
Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema vähemalt 70-75 Hz. Enamik kaasaegseid monitore võimaldab töötada üsna suures kaadrisageduse piirkonnas 30...160 Hz.VESA on esitanud minimaalselt soovitatavad kaadrilaotussagedused , mis on saanud standardiks. Eraldustel 640x480 ja 800x600 soovitab ta 72- hertsist sagedust ja eraldusel 1024x768 minimaalselt 70- hertsist. Pildi ekraanile toomisel on kaks võimalust: Poolkaaderkuva (interlaced display)- puhul joonistatakse pilt kahe elektronkiire käiguga, joonistades esimesel korral üle ühe rea ja teisel korral ülejänud read. Sellist jaotust kasutatakse ka tavalise teleri juures(50 Hz). Kuna terve kuvakaadri joonistamiseks kuluv aeg kahekordistub, tekib silmale märgatav vilkumine. Ülerealaotuse eeliseks on
(Euroopa) kanaleid (vastavalt 1, 5 ja 2 Mbit/s) või ka T3 või E3 kanaleid (vastavalt 45 ja 34 Mbit/s). Sidemeetod, kus üht juhet mööda edastatakse samaaegselt mitut signaali. Lairibaülekannet kasutatakse näit. kaabeltelevisioonis, kus üht koaksiaalkaablit mööda jõuab televiisorini sadu teleprogramme ja sama kaablit saab kasutada ka andmesideks. Koaksiaalkaabel võimaldab üle kanda signaale sagedustega paarikümnest hertsist kuni mõnesaja megahertsini. Paljude signaalide samaaegseks ülekandeks üle sellise kaabli kasutatakse sagedusjaotusega multipleksimist, s.t. iga signaali jaoks eraldatakse oma sagedusriba, mille laius sõltub edastatava signaali iseloomust. Näit. helisignaal vajab kitsamat ja videosignaal palju laiemat sagedusriba. Andmeside tarvis eraldatakse üks telekanal ribalaiusega 6 MHz ning arvuti ja kaabli vahel peab olema modem,
kasutamisel tuleb arvestada, et tegemist on ikkagi võimendusastmega st väljundpinge on suurem kui sisendpinge. Praktilisel kasutamisel tuleb arvestada, et üleminek võimendi reziimist sulgereziimi ei ole väga terav tingituna sisendtunnusjoone kujust. Üleminek küllaldumis reziimi on küllalt terav st külastuse kasutamisel saame täpse ja terava piiramise. Multivibraatorid Multivibraatorid on laialt levinud ristkülik impulside generaatorid, millised võivad töötada sagetusel mõnest hertsist kuni 100 kHz-ni. Nad on 100% tagasisidega lülitused kus võimenduselementidena võib kasutada nii transistore, operatsioon võimendeid kui ka loogika elemente multivibraatorid võivad töötada oma võnkereziimis kus võnkesagedus on määratud lülituselementide valikuga, juhul kui vajatakse stabiilsemat sagetust võidakse kasutada sünkroniseeritud reziimi kus multivibraatori töö viiakse kooskõlla mingi teise signaali allikaga näiteks kvartsgeneraatoriga
Kasutatav lahutusvõime peab olema toetatud nii videokaardi kui ka monitori poolt. · Värskendussagedus (refresh rate) on (kineskoopmonitoridel) ekraanipildi taasesitamise sagedus ning iseloomustab seega pildi värelust. Levinud on sagedused 60, 70, 75, 85, 100 jne. hertsi. Silmade tervishoiu huvides tohib kineskoopmonitoridel kasutada värs- kendussagedusi alates 75 hertsist, sest sel juhul ei ole pildi värelus enam tajutav. Videoprojektor e. kuvaheiduk projitseerib videosignaali põh- jal nähtava kujutise kuvaekraanile. Tüüpilised lahutusvõimed on 800 × 600, 1024 × 768 ning 1280 × 760. Seadme hinda ei määra ai- nult lahutusvõime, vaid ka emiteeritav valgusvoog. Kuvaheidukid,
annaabi.ee 
