Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ...................... Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. POLIITILISED EESMÄRGID Põhja-Atlandi Liit kujutab endast transatlantilist partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende ...
Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia olnud tihedas läbikäimises ülemerenaabrite itaallastega. Dalmaatsia on Horvaatia külastatuim piirkond. Päikesepaistest ja soojadest Vahemere tuultest hellitatud Lõuna-Dalmaatsia kulgeb imekitsa ribana piki Aadria mere rannikut. Idüllilised lahesopid, mida maismaa poolt piiravad väärikad Dinaarid.
Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks NATO edasise laienemise, nõustudes Albaania, Gruusia, Horvaatia, Makedoonia ja Ukraina liikmeks võtmisega.3. aprillil 2008 esitati Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Albaaniale ja Horvaatiale ametlik kutse organisatsiooniga liitumiseks. Gruusia ja Ukraina ei saanud kutset peamiselt Saksamaa vastuseisu tõttu.NATOl on individuaalne partnerlusprogramm (IPAP) Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. 5) Miks Eesti kuulub NATO-sse? NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse. Eestile on NATO peamine välise julgeoleku tagatis. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE , Euroopa Liit) juhitud
Ing.l tuli maha suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis aga väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jap-le. RAHVUSVAHELISED KRIISID Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus mõrvati kuningas perekonnaga ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti V.ga. V.-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid, ning otsustas end liita Bosnia ja Hertsegoviinaga, mis viis aga A-U teravasse vastasseisu Serbia ja tema seljataga seisva V.ga. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus VENEMAA JÕUAB 20.SAJANDISSE Kaug-Idas viis V. traditsiooniline agressiivsus välispoliitikas kokkupõrkeni Jap-ga. V.-Jap-i sõjas 1904-1905.a sai V. raskelt lüüa. Kaotus Jap-le soodustas 1905.a revolutsiooni puhkemist, millele järgnesid rahutused. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja
PEAMISED ANDMED Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia on ebasoovitatav;horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia Euroopa Liidu liige. Horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks, mille pealinnaks on Zagreb. Horvaatia asetseb põhja-lõuna suunas piki Vahemere äärset Aadria mere rannikut. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi
tingimuste täitmist. Euroopa Parlament õnnitleb Horvaatiat seoses siiani saavutatud positiivsete tulemustega läbirääkimispeatükkide avamisel, uute peatükkide avamiseks vajalike kriteeriumide täitmisel ja Horvaatia õigusaktide vastavusse viimisel ELi standarditega. Kuid resolutsioonis rõhutatakse ka teatavat muret seoses kohtureformi, haldussuutlikkuse ja korruptsiooniga ning endiselt lahendamata piiriküsimustega naabritega, eriti Sloveenia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Euroopa Parlament ,,jagab komisjoni seisukohta, et Horvaatia suurenenud jõupingutuste ja ELi institutsioonide pideva toe abil tuleks ühinemisläbirääkimised igal juhul 2009. aastal lõpetada". 3. Teised Lääne-Balkani riigid Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik esitas liidu liikmeks saamise taotluse 2004. aasta märtsis. Euroopa Komisjon võttis taotlust käsitleva arvamuse vastu 9. novembril 2005, märkides riigi olulisi edusamme
annaabi.ee 
