Jõuetus ja võimetus ... Nii kujunevad moraalinormid ja nende aluseks on reaktiivsus. Me pöördume pidevalt kellegi poole selgitamaks, et kes me oleme. genealoogia – uurib, kuidas moraal välja kujuneb Antiikmaaiilmas, mis oli kangelasi väärtustav kultuur – kangelaste ja jõu väärtuseks oli au ja häbi tunne. Kristlikus maailmas – süütunne? Antiikne kangelaste maailm jagunes kaheks: need, kellel oli võim ja need, kellel pole. Herrenmoral Herdenmoral Võtmemõiste: ressentiment – reaktiivne moraal Kristlikus religioonis on väga tähtis (moraal) kannatuse moment – kurjade jõudude ohver. Ühiskond teeb oma liikmetele kurja – demokraatia vähendab seda kurja. „On mõttetu nõuda jõult, et see ei purustaks“ übermensch – üliinimene „Nõnda kõneles Zarathustra“ – kõik jumalad on surnud, nüüd tahame, et elaks üleinimene. Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide
· Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene" · Kristlik moraal on N arvates "enda orjusse andmine, enda sandistamine"
judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k) see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel. ma vaatan kogu aeg kellegi poole ja justkui sõltun sellest, mida minuga justkui on tehtud. see ei tähenda, et inimene mõistaks ennast tingimata moraalselt heana, kuid ennast nähakse kannatajana, ohvrina. ja see hoiak kujundab üldise moraalis. 8 nietzsche eristas selles herrenmoral ja herdenmoral (isandate ja orjade moraal) selline kultuur tunnistab küll kollektiivset süüjagamist kuid mitte isiksuse sõltumatut arengut. selle tõttu kistakse eristuv ja arenev alati kohe maha. siin avaldub isegi nietzsche teatav julmus : ta keeldub printsiibist, kus ühiskonnas arvestatakse nõrkade häält. selles mõttes oli nietzsche kindlasti demokraatia vaenlane. orjad ei kehtesta ise midagi, nad ainult reageerivad välisele.
veel ussikest. /.../ Inimene on köis, mis kinnitatud looma ja üliinimese vahele, köis üle kuristiku. Ohtlik üleminek, ohtlik teelolek, ohtlik tagasivaade, ohtlik hirm ja seisatus. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjateks. Iseloomustades mõlemat moraalitüüpi, saame olla konkreetsemad ka nende inimtüüpide kirjeldamisel.Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isandate ja orjade moraal (sks Herrenmoral, Herdenmoral). Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, mõnikord nad põimuvad teineteisega, mõnikord nad eksisteerivad kõrvuti isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi hea on kehtestanud valitsev seisus. Siin vastandatakse head, suursugust (sks gut) halvale, põlatule (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud
annaabi.ee 
