Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta).
a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümfooniat heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere- kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid
a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümfooniat heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid
Prantsuse suure ooperi ja saksa romantilise ooperi paralleelse arenguga 19. sajandil oli vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenorinoodid olid mõeldud laulmiseks kerge "peahäälega", mitte aga täishäälega nagu oleme praegu harjunud. Esimesi kõrgeid noote laulis täis- ehk rinnahäälel prantslane Duprez ja itaallane Rubini. Tenorite hääletüübid: · Kangelastenor on kõige heroilisem meeshääl. Tüüpilised Wagneri ooperid. Itaalia keeles nimetatakse seda tenore robustoks. · Lüüriline tenor - (itaalia k tenore spinto, saksa k lyrischer Tenor) · Tenore di grazia (sõna sõnalt graatsiline tenor) on kerge, paindlik tenori hääleliik. · Tenor bouffe on eriti kerge tenorihääl eelkõige prantsuse 19. sajandi keskpaiga kergetes ooperites (heliloojad Offenbach, Lecoq ja Boieldieu).
numbrites palju inimesi regulaarselt sureb. Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas inimesed katku ajal muutuvad. Inimesed tunnevad koos sarnaseid tundeid ja elavad läbi sama valu. Näiteks hingevalu lähedase eemalolemise tõttu: „Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin.” Kahtlemata on teose kõige sümpaatsem ja heroilisem tegelane doktor Rieux. Ta on vastutav, südametunnistusega inimene, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumaks. Ta on kaalutlev ja ratsionalistlik, ta eitab oma töö kangelaslikkust. Ta ei usu ka kõrgema abi võimusesse, teades, et tema vabadus on tema enda kätes. Ta võtab enda peale kogu vastutuse ning töötab puhkamata. Hoolimata kõigest, jäi Rieux truuks sellele, mida uskus. Kui Othani poeg oli piinarikkalt surnud, ütles Rieux, et ta ei suuda seda enam taluda ja lahkus
fagottide vastassuunaline liikumine. Karakteerne on ka see, et äärmistes osades on kasutatud 3 trombooni ja tuubat. See sümf. on kirglikust armastusest looduse ja inimese vastu. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. 3. SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümf.-i heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. See sümf. on võrreldes 1.- sümf.-iga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni 5. sümf.). 2.-osa on rahustava iseloomuga. 3.-osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. 4. SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt
annaabi.ee 
