Kunagi ammu oli Taneli vanaisa ja tema eluarmastus lahutatud ja nad ei saanud enam kunagi kokku. Vanaisa ja mustlanna suhtest jäi alles ainult üks imeline medaljon, mille Taneli kinkis Heidile sünnipäevaks. See suhe tõi suguvõssa hirmsa needuse, mille tagajärjel olid juba Taneli õde ja vend surma saanud.Muidugi oli see ainult oletus, aga nüüd oleks pidanud lähenemas ka Taneli kord. Muidugi kõik lootsid, et seda ei juhtu. Heidit hoiti nagu printessi herneteral, tema eest hoolitsesid teenijad ja ise ta ei pidanud midagi tegema , aga loomulikult see Heidile ei meeldinud ta polnud sellise luksusega harjunud ja tal oli ebamugav. Aga Bismarckide perekonnale oli ülimalt tähtis, et keegi jätkaks nende sugupuud. Aga 27.12.2007 sai Heidi saatusliku ukse koputuse, millega teatati, et Tanel Bismarck suri liiklusõnnetuses, kus talle sõitis otsa auto mida juhtis Reimo, kellel tuvastati 2,4-promilline alkoholijoove
,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid kirjanduslikumaks. (,,Lumivalgeke", ,,Uinuv kaunitar", ,,Hans ja Grete", ,,Punamütsike", ,,Rapuntsel", ,,Printsess herneteral", ,,Tuhkatriinu") lAndersen- tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjuttudes esineb topelt adresseering. (,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Keisri uued rõivad", ,,Vankumatu tinasõdur", ,,Metsluiged", ,,Ööbik") lFOLKLOORSE LASTELAULU TÜÜPE lÄiutus-ja hällilaulud lMängituslaulud: 1)Liikumist/tegevust imiteerivad 2) Laulud, mis aitavad unustada valu Mängulaulud: 1)Liisklugemised e liisusalmid
4 ning kirjutas sellist sorti muinasjutte seeriatena. Esialgu oli nendest raske aru saaada, sest tõlkimine oli keeruline ning huumorist ja tõsidusest võis erinevalt aru saada. 1835. aasata jooksul avaldas Andersen esimese järjejutu oma aegumatust muinasjutukogumikust .Enamik järgmistest jutudest avaldati aastatel 1836 ja 1837. Kogumik koosnes üheksast muinasjutust, mille seas olid ka: „Tuleraud”, „Printsess herneteral”, „Pöial-Liisi”, „Väike merineitsi” ja „Keisri uued rõivad”. Nende muinasjuttude väärtus oli teadmata, seega müüdi need odavalt. Peale seda kui ta 1837. aastal Rootsit külastas, sai ta inspiratsiooni Skandinaaviamaadest, mis pani teda kirjutama luuletusi, mis näitaksid tema seotust rootslaste, taanlaste ja norrakatega. 1839. aasta juulis kui ta külastas Funen’i saart, kus kirjutas ta enda esimese luuletuse, mille pealkirjaks oli „Ma olen skandinaavlane”. 1838
. Teenis tsaari kaardiväes, oli aktiivne seltskonnaelus. "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis- tsensuur keelas ära(5korda:D). Puskini surm suur löök ja kirjutas luuletuse "Poeedi surm"-raevukas aga ülistav. Saadeti Kaukaasiasse sõdima. "Valelik" mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus poeemid Deemon, Mtsõri. Andersen- vaene pere, gümnaasium, eeskujud. Hugu, Hoffmann, Heine. ,,Inetu pardipoeg". Pöial-Liisi. Printsess herneteral. Poe- ,,Kaaren", Usheri maja hukk. Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad luuletused on ,,Kaarnad" ning ,,Annabel Lee" Armastatu mõjutas Poe elu ja loomingut, mille eesmärgiks oli inimeste erutamine. Läbivaks teemak surm. Sentimentalism: Nikolai Karamzin ,,Vaene Liisa" eriti traagilisus ja kontrastid(vaene/rikas- moraalne/mittemoraalne) looduse suur kajastatus ja piltide imetlemine Klassitsism-renessans--- ratsionaalsus ja materiaalsus!
kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal, sellele järgnesid üha uued ja uued täiendatud väljaanded. Eraelus oli Andersen üksildane. ,,Muinasjutud on hiilgav, maailma kauneim kuld, seesama kuld, mis tulukesena sädeleb laste silmades, naeruna heliseb nii laste kui ka vanemate suus." ,,Printsess herneteral", ,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Keisri uued rõivad" jpm. Heinrich Heine (1797-1856) Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goehthe ja Schilleri kõrval, onhilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitiliseks reallistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas
annaabi.ee 
