5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut maaravad nn pohigeenid ja rida modifitseerivaid geene, mis tugevadavad voi norgendavad pohigeenide moju. Komplementaarsus Komplementaarsed ehk uksteist taiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotuup A-B-) pohjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Naitena voib tuua harjavormide paritavuse kanadel. Erinevatel kanatougudel esinevad jargmised harjavormid: 1) lihthari (lehthari) 2) rooshari 3) herneshari 4) pahkelhari. W. Bateson ja R. Prunnet avastasid, et pahkelharjaga lindude omavahelisel ristamisel saadakse monikord hernes-ja roosharjaga jarglasi. Nad tegid kindlaks, et pahkelhari moodustub roosharja ja hernesharja maaravate geenide koostoime tulemusena (R roosharja markiv geen; P hernesharja geen). Rooshari Herneshari Pahkelhari R roosharja maarav geen P hernesharja geen RRpp rooshari rrPP herneshari RrPp pahkelhari rrpp lehthari e lihthari Epistaas
geene, mis tugevadavad või nõrgendavad põhigeenide mõju. 41 Komplementaarsus Komplementaarsed ehk üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) põhjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Näitena võib tuua harjavormide päritavuse kanadel. Erinevatel kanatõugudel esinevad järgmised harjavormid: 1) lihthari (lehthari) 2) rooshari 3) herneshari 4) pähkelhari. W. Bateson ja R. Prunnet avastasid, et pähkelharjaga lindude omavahelisel ristamisel saadakse mõnikord hernes- ja roosharjaga järglasi. Nad tegid kindlaks, et pähkelhari moodustub roosharja ja hernesharja määravate geenide koostoime tulemusena (R roosharja märkiv geen; P hernesharja geen). rooshari herneshari P RRpp X rrPP gameedid Rp Rp rP rP
Peamiselt X kromosoomis, harvem ka Y kromosoomis. Sugukromosoomides kanduvad haigused. Nt. Hemofiilia 59. Holandrilised tunnused Suguliitelised tunnused, paiknevad Y-kromosoomis, päranduvad isa liini pidi. 60. Epistaatilised geenid Ühes lookuses asuva geeni tõkestav toime teise lookuses asuva geeni avaldumisele. 61. Komplementaarsed geenid Mitme (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Kanade rooshari geen R ja herneshari geen P. Nende koosmõjul = R_P_ - pähkelhari 62. Duplikaatsed geenid (Duplikaatsus) ehk kordne toime, ühte dominantset tunnust mõjutab kaks või enam geeni, kusjuures teise geeni toiminantsus tunnust ei võimenda. Märgitakse samade tähtedega või eri alaindeksiga. (sulis - paljasjalgsus). 63. Polümeersed geenid(polümeersus) Ühe tunnuse kumulatiivne ühesuunaline muutumine, mitmete geenide poolt. 64. Põhigeenid ja modifikaator geenid
USA-sse ja Euroopasse toodi 1848. a. Peamiselt viis värvusteisendit: õlgkollane, kollane, valge, must ja põldpüüvärviline. Kuked 4,5-5,5, kanad 3,5-4,5 kg, munatoodang kuni 120 pruunikoorelist muna. Kasutatakse lihakanade aretustöös. Braama on suuruselt, aretusregioonilt, kehaehituselt, jooksme ja varvaste sulgedega kattumuselt, kehamassilt ja produktiivomadustelt sarnane kotsini kanatõule. Braamal on kolmerealine herneshari ja vähem värvusteisendeid kui kotsinil - hele ja tume. Lähtetõugudeks olid kotsin ja malsi kanad. Langsani lihakanatõug toodi Euroopasse Põhja-Hiinast 1872. a. Värvuselt õlgkollased, mustad, sinised või valged, kõrgejalgsed, kehakujult võitluskanadele sarnane tõug, jookse välisküljelt kergelt sulistunud või sulgedeta, lihtharjaga. Kuked 3-5 kg, kanad 3-4 kg, munatoodang 100-120 muna. Faverolli tõugu käsitletakse nii liha-muna- kui ka lihakanatõuna
annaabi.ee 
