Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromosoomid on x ja y
Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem. Külvijärgselt tuleks põld kuiva mulla puhul rullida. Mullaharimine on sarnane suviviljade harimisega. Külvipinna ettevalmistamisel harida esimene kord herneseemne külvisügavuse ulatuses, s.o 5-7 cm sügavuselt. Teine harimine teha enne külvi 3-4 cm sügavuselt. Külve võib ka üheaastaste umbrohtude hävitamiseks äestada. Esimene äestamine võiks olla enne tärkamist diagonaalis külviridadega ning teine äestamine, kui hernel on 3-4 lehte
musti lühitiivalisi. Lisaks neile esines vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. 6. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 7. Milliseks oleksid kujunenud Mendeli dihübriidse ristamise tulemused, kui herneseemne värvust ja pinna kuju määravad geenid paikneksid lähestikku samas kromosoomis? Kõik järglased oleksid olnud kollased ja siledapinnalised. 8. Mis tähtsus on Mendeli seadustel? Mendeli seaduste tähtsus seisneb selles, et need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Lk 166 ül 1-8 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks
musti lühitiivalisi. Lisaks neile esines vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. 6. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 7. Milliseks oleksid kujunenud Mendeli dihübriidse ristamise tulemused, kui herneseemne värvust ja pinna kuju määravad geenid paikneksid lähestikku samas kromosoomis? Kõik järglased oleksid olnud kollased ja siledapinnalised. 8. Mis tähtsus on Mendeli seadustel? Mendeli seaduste tähtsus seisneb selles, et need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Lk 166 ül 1-8 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks
Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist, mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. Eeltingimuseks vanemvormide homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes. Jälgime herneseemne värvusgeeni, mis esines 2 alleelina: A kollane, a roheline MENDELI I SEADUS e ühtlikkusseadus: Sugurakud kombineeruvad vabalt ja täiesti P: AA x aa juhuslikult. kollane roheline A A a a F1: Aa kollane
Mendeli II seadus e. lahknemisseadus – Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE Jälgitakse ühe geenipaari pärandumist, mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. Eeltingimuseks vanemvormide homosügootsus antud tunnuspaaride suhtes. Jälgime herneseemne värvusgeeni, mis esines 2 alleelina: A – kollane, a – roheline MENDELI I SEADUS e ühtlikkusseadus: Sugurakud kombineeruvad vabalt ja täiesti P: AA x aa juhuslikult. kollane roheline A A a a F1: Aa kollane
annaabi.ee 
