Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod"
Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod"
tõlgendamise õpetust. Hermeneutiline filosoofia vastandub analüütilisele, mis püüab mõista (keelt, teksti, nähtusi jne) osadeks lahutamise abil. Hermeneutika püüab mõista (keelt või teksti) tervikust lähtudes. Hermeneutikud püüavad jõuda mõistmisele, kusjuures tekib nn hermeneutiline ring: osasid tõlgendatakse terviku kaudu ning tervikut omakorda osade kaudu. Terminit hakkas kasutama üks esimesi tuntud filosoofe hermeneutikuid: Friedrich Schleiermacher (1768-1834). Tutvume mõnede hermeneutiliste ajaloofilosoofidega. 35 Ajaloofilosoofia on ajaloo filosoofiline mõtestamine. Ajaloofilosoofia ei ole mitte osa ajalooteadusest, nii nagu keelefilosoofiagi pole osa keeleteadusest. Ajaloofilosoofias käsitletakse filosoofilisi küsimusi tuginedes ajaloole kui eriteadusele ning püüdes selgitada ajalugu kui protsessi. (Hermen. ja ajaloofilosoofia on ristuvad mõisted!)
Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamise viisid: referentsiaalne -- ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust signifikatiivne -- ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta metafooriline -- ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega orientatsioon alltekstile -- ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid F. Schleiermacher (1768-1834) -- pastor, filosoof, teoloog. Eristab kahte arusaamise liiki -- tekstist (grammatiline) ja teksti autorist (psühholoogiline), kusjuures viimane on olulisem. Schleiermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Schleiermacher 1819 a. formuleeris tõlgendamise reeglid:
annaabi.ee 
