Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid...
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis
õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus". 2)Lüürilised: "Ööbiku surm", "Kui sa tuled, too mul lilli". 3) rahvaviisidele: "Lauliku lapsepõlv", "Tuljak", "Pidu hakkab". Puutus kokku ka Hermanniga. Eesti rahvusmuusika kõlas saksapäraselt, 20. saj. alguses alus. heliloojad, kelle looming oli rohkem eestlaslik. eesmärgiks hästi kajastada eestlast iseloomu, ka loodust (üksik, kurb, itkev) Põhjus: saadi haridust PEterburis-õpetajad soovitasid pöörduda eesti juurte juurde. Mart Saar (1882-1963) Pärit Viljandist,Hüpassaarelt, mis asus soode keskel. Kodu mõjutas loomingut. Esimene pillorel, õppis Peterburis seda, õppis ka komponistieriala N. Rimski-Korsakovi juures
Samal ajal vestlevad omavahel Franz ja Amalia, kes on Karli väljavalitu Amalia ootab Karli koju, leiab, et isa teguviis poega needida oli vale Franz üritab Karli Amalia silmis maha teha, kuid tulutult Noored lähevad tülli 2 Vaatus Franz mõtiskleb oma toas ning haub plaani kuidas kogu isa pärandatud varandus kiiremini endale saada Ta mõtleb välja plaani kuidas isa meeleheitlike tunnetega tappa Kohtub Hermanniga, kelle ta salakavalalt ära moosib plaanis osalema Herman on asjaga nõus, kuna soovib võita Amalia südant, seda Franz talle ka lubab Amalia hiilib Vana Moori tuppa, kus viimane magab Mõlemad on Karli tõttu murest murtud ning otsivad ka teineteisega lepitust. Peavad end Karliga juhtunus süüdlaseks, lepivad omavahel ära Tuppa siseneb maskeerunud Hermann, kes esitleb end sõdurina (algas Franzi plaan) Ta toob teateid Karli surma kohta
Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid. [2] 3)Pikk Hermann Pika Hermani esimene osa ehitati aastatel 1360-1370.[2] Kui seda 16. sajandil uuendati sai selle kõrguseks umbes 45 meetrit. Torni nimi tuleneb saksakeelsest väljendist "Langer Hermann" ehk "pikk sõjamees, pealik". ,,Hermanni" nimi anti sageli kõige tugevamatele tornidele. Hermann ei tähenda siin ainult mehenime, vaid seostub legendaarse germaani sõjapealiku Hermanniga, kes võitis pealetungivaid rooma leegione Teutenborgi lahingus 1. sajandil. Hermann tähendab saksa kultuuriruumis sama, mis Lembitu meile, ehk rohkemgi. Hermann on tugevuse, kaitsetahte, rahvusuhkuse sümbol. [5] 4)Neitsitorn Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlge Neitsitorn
K6ige rohkem v6is muusika- koorilaulu edasiseksarenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravalekoorilaulu- alaseidteadmisi saadaCimze seminarist Valgas,kust v6rsusidki meie esimesedo m a traditsioonile. Paraku j:ieti - peamiselt pastorite n5udmisel - laulupeost eemale heliloojad: vennad Saebelmannidja AleksanderThomson. Nemad koos Karl August segakoorid,mis andis tagasilticigitolle kooriliigi arengule.Eemalejdtmistp6hjendati Hermanniga moodustavad eesti heliloojate n-
Lossi platsi lõunakülg enne Vene Õigeusu kiriku ehitamisele eelnenud 1890ndate aastate lammutusi Toompea 17. sajandi algul. Fragment Adam Oleariuse gravüürilt Toompea linnus ja selle eelkaitseala 16. sajandil. Armin Tuulse rekonstruktsioon Toompea vallivärav koos vallikraaviga 19. sajandi algul. Taamal Toompea linnus koos Pika Hermanniga Vaade Toompeale põhjast 1850ndatel aastatel. Stavenhageni gravüür 4. ALL ? LINN KESKAJAL Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lüübeki linnaõigus. Linna valitses raad, mis koosnes 24-26 liikmest, kes valiti sellele kohale eluks ajaks. All-linna keskus oli Raekoja plats, mis on enne 13. sajandit samal kohal asunud eestlaste turuplatsi mantlipärija
annaabi.ee 
