Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajateks. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid
1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits
kultuuri vastu. Forseliuse pere kindel suurus pole teada. Vanem vend Andreas sündis 1637. a., õppis esmalt Tallinna gümnaasiumis, seejärel Greifswaldija Rostocki ülikoolis, immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 29. juulil 1652, elas ja töötas pastorina Põltsamaal kuni surmani (1661-1678). Kaks õde abiellusid akadeemilise hariduse saanud meestega. Sophia 1666. a. Laiuse pastori Reiner Broocmanniga. Teine õde aga rootslasest kirikuõpetaja Gabriel Herliniga, kes peale Johann Forseliuse surma võttis üle tema ameti Harju-Madisel ja Ristil. Oma esimese hariduse sai B. G. arvatavasti oma koduõpetajalt, kes õpetas lugemist Komensky meetodil. "Orbis sensualism pictus" võis olla ta esimene õpperaamat. Regulaarne koolitee hakkas Tallinna Gümnaasiumis, tolleaegses Baltimaade ainukeses. Tol ajal oli seal 4 klassi. Õppimise ajal elas Bengt Toompeal, Toomkirikult saadud majas. Oma hilisemate mõttekaaslaste Adrianus
Pronominaalne täiend ei ühildu põhisõnaga (Stahlil ühildub). Stahli ja Blume sõnavara erineb. Blume pole Stahli järgija. Eesti k tuletusvõimaluste tundmine lubab Blumel moodustada tuletisi, mida pole Stahlil ega Gösekenil. Kasutab rahvakeelseid väljendeid. Blume tekstid pakuvad materjali keelemuutuste jälgimiseks, sest seal on jooni, mis puuduvad tema kaasaegsetel kirjameestel. Bengt Gottfried Forselius 1656 "Didactica magna". Häälikumeetod (koos Herliniga õpetas selle abil talulapsi lugema). Forselius õpetas lapsi veerimismeetodiga lugema. 1684 Forseliuse rahvakoolmeistrite seminar. Eesti rahvakooli algataja, tänu kellele hakkas Eestis lugemisoskus levima, sest ta märkas, kui raske on eestlastele Stahli kirjavara. Ettepanek kirjaviisi lihtsustamiseks: võõrtähtede kõrvaleheitmine, pärisnimede eestipärastamine, h kui pikendusmärgi ärajätmine, kasutada akusatiivis t-lõppu, eituses pöördelõppude ärajätmine
annaabi.ee 
