* Juurdumine * Taimede istutamine kasvuhoonesse - Saamine DNA-püssi kasutamisel: * Meristeemrakke ,,tulistatakse" imepisikese volframi või kulla tükikestega,mille peale on seotud teine DNA * Seostumine raku kromosoomistikuga * Ei ole teada, kuhu täpselt satub * Esimene taim tubakas,1983 * Esimene tootmisesse läinud taim- kauavalmiv tomat 1994 * Soja,mais,puuvill * Suurimad tootjad: USA, Argentina, Kanada, Hiina * GMO: * I põlvkond (1990.a keskel): - Herbitsiidikindlad - Kahjurikindlad - Parandatud valmismisajaga ja säilimiskindlad - II põlvkond (möödunud kümnendi lõpp): - Rõhk patendil ja seaduslikul kaitsel - Viirusresistsed - Nematoodikindlad - Külmakindlad(lisatud kala geen) - Ravimitööstuse otstarbega - Loomad,kes toodavad ravivalke - III põlvkond(alles uuringute tasemel): - Multifunktsionaalsus: - Vitamiinide/mineraalainete sisalduse parandamine - Sisaldavad ravikomponente - Efektiivsemalt talitsevad taimed
avaldumise täielikult välistab. Sel viisil loodud organismid on nokaut-organismid. Luuakse DNA-konstrukt, mis sisaldab suure osa sihitava geeni nukleotiidijärjestusest, kuid selles on oluline viga, mis geeni avaldumist ei võimalda. Peale selle pannakse konstrukti ka mingi markergeen. See konstrukt sisestatakse rakku, see rekombineerub normaalse geeniga ja crossingoveriga tuleb mutantne geen, millel funktsiooni pole. GM Taimed ja nende ohud: 1. Herbitsiidikindlad(ohuks on see, et levib mujale tõrjumatu umbrohuna) 2. Bakteritoksiini tootjad loodusele ideaalis head, kuid imejad putukad nagu lehetäid ja lutikad jäävad ellu aga on mürgised hiljem lepatriinudele, jooksiklastele, seega see kõik süvendab imurputukate kahjurluse probleemi. 3. Nt sojaoale lisati maapähkli geeni ning saadi allergeenne sojauba 4. Säilivusaeg 5
pärit bakteri polümeraasi ning praimerite abil, et saada rohkem materjali võrdlemiseks nt isaduse tuvastamisel, kurjategija tagamisel. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ehk GM-taimi ? Transgeenseid taimi luuakse teaduslikel eesmärkidel; et oleks suurem saagikus, mis leevendaks inimkonna näljahäda; et kaup transpordi käigus ei rikneks; et kahjurputukad ning viirused saaki ei hävitaks; et kasvatatavad taimed oleksid herbitsiidikindlad Miks luuakse geeninokaudiga hiiri ? Et selgitada hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüüpilisi tähendusi ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimiseks. Milles seisneb tavaaretuse ja GM-tehnoloogia abil saadud taimesortide peamine erinevus ? Tavaaretuse puhul ei saa muundumine toimuda kahe erineva liigi vahel (meduus ja siga). Mis oli peamine avastus, mis viis rekombinantse DNA metoodika loomiseni ? Restriktaaside avastamine bakterites 1970.
Glüfosaatide baasil valmistatavad herbitsiidid ilmusid turule esmakordselt 1970-nendate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Tuntuim glüfosaatne herbitsiid on Roundup, mida turustatakse enam kui 100 riigis. Suurim glüfosaatide tootja on Monsanto. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne. Oluline on teada, et glüfosaadist on sageli veelgi mürgisemad herbitsiidi koosseisus olevad abiained. Mida teeb glüfosaat taimega? Glüfosaadi molekulid tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides
allergiat ei tekitaks. See juhtus näiteks GMO-sojaoaga, millesse oli siiratud brasiilia maapähkli geen. (Homutov, 2011) GMO-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse. Hübriidtaimed annavad ka GMO-järglasi. See võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi (nt. mürgikindlad umbrogud, putukaid tapvad taimed). (Homutov, 2011) Herbitsiidikindlad GMO-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbitsiidikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. (Homutov, 2011) 1.5. Geneetiliselt muundatud loomad Nii fundamentaal- kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme - loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen
asendamine. GMO Geneetiliselt muundatud organism – kunstlikult geenide manipulatsioonide teel muudetud/parandatud taimesort või loomatõug: ◦ Geeniosa kunstlik ülekandmine ühelt organismilt teisele, “genetic engineering” ◦ Uue osaga organismi nimetatakse transgeenseks ◦ Võimaldab kombineerida väga kaugete liikide geene Esimene GM loom oli hiir. Esimene GM taim oli tubakas, et herbitsiididele immuunne olla. Levinuimad GMO-d on herbitsiidikindlad soja-, rapsi- ja maisisordid ning putukamürke sünteesivad maisi- ja puuvillasordid. GMO 80% loodud GMO-dest on herbitsiidele vastu pidamiseks 90% kasvatatud maisist Ht ja/või Bt 95% suhkrupeedist Ht Muundatud taimed võivad pärilikkusainet edasi anda nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. GMO-dega võivad kaasneda keskkonna-, tervise- ning sotsiaalmajanduslikud riskid. Rakk Kõige väiksem isetoimiv elusorganismi ehituslik ja talituslik osa. Rakk võib olla päristuumne (looma,
annaabi.ee 
