org.Tugev saastatud ala-üldarv miljonites. Ühes kuupcentimeetris. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega, väeneb saprofüütide arv-läheb üle mõõduka saastumise faasi. Toimub pidev vähenemine, bakterid kasutavad veel ainurakseidja neid hävitatakse faagide poolt.Taastub mikrofloora.Isepuhastamine!!! 18. Taimede risosfääri mikrofloora Maapealne-lehed, varred, õied, pead jen. Epifüüdid-paljunevad ja aenevad koos taimede kudedega(Pseudomonas Herbicola)kuivisega arvukus langeb, . Eelkõige bakterid, pärmid,hallitused, aktinomütseedid.Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris
Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Muld on looduslikuks elu- ja toitekeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Nad leiavad sealt kõik
Bacillus anthracis, Legionelloos Legionella spp.Läkaköha Bordetella pertussis Difteeria Corynebacterium diphtheriae Viiruslikud haigused: Gripp, Gripi viirus, Kopsuturse, Hantaviirus, Hepatiit, Hepatiidi viirus, Kana rõuged Herpesviirus, Harilik külmetus, Pikornaviirus, Kollapalavik, Flaviviirus 30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Loomad Udara mikrofloora
Nad sünteesivad välismembraani valke, mis soodustavad enda ümber jää teket (ice- nucleation proteins). Valk INA (ice nucleation activity) on 1200 aminohappe pikkune polüpeptiid, mis sisaldab 122 kordust oktapeptiidi Ala-Gly-Tyr-Gly-Ser-Thr-Leu-Thr. Selline valk seob vett korrapäraselt ning kindla lokalisatsiooniga jäästruktuurid kahjustavad rakke vähem. Samas indutseerivad INA valku produtseerivad bakterid, näiteks taimede pinnal elavad Pseudomonas syringae, P. fluorescens, Erwinia herbicola ja Xanthomonas campestris taimedel külmakahjustusi juba temperatuuril -2°C, kusjuures bakterivabadel taimedel tekivad külmakahjustused madalamal temperatuuril (-6°C). Kui vesi külmub taimede pinnal, taimerakud surevad ja on toiduks bakteritele. 64 15. Osmootne stress ja pH muutused Vee olemasolu on üks olulisi keskkonna parameetreid, mis mõjutab mikroorganismide kasvu ja ellujäämist.
annaabi.ee 
