Herakleitos Ioonia filosoofide hulka loetakse vahel ka Efesosest pärit Herakleitost, kuna ka tema mõtiskles arche-küsimuse üle ning on isegi kuulsam kui Mileetose mõtlejad. Juba eluajal hakati Herakleitost ( u.554- 483) tema raskestimõistetava väljendusviisi pärast nimetama Tumedaks. Sokrates on tema teose "Loodusest" kohta öelnud: "See, mis ma mõistsin, on suurepärane. Arvan, et samasugune on ka see, mida ma ei mõistnud." Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis- rahaliste suhete kindlustumisest
nagu Thaleski mõtisklenud arche-küsimuse üle. Seda geograafilist piirkonda, Väike-Aasia rannikuruumi, nimetasid kreeklased Jooniaks. Nii on filosoofia ajaloos kombeks kõnelda joonia filosoofiast. Seda muidugi mitte niivõrd selle nimetuse alla kokkukoondatud mõtlejatele ühise geograafilise päritolu, kui nende mõtlemises täheldatavate ühisjoonte alusel. Lisaks eelnimetatutele arvatakse vahel sellesse mõtlejate rühma veel üht varase kreeka mõtlemise suurkuju – Herakleitost Efesosest. Ei ole teada, kuidas Thales ja teised joonia mõtlejad ennast kui mõtlejaid nimetasid. Arvatavasti ei kasutanud nemad enda, ega teised nende kohta veel nimetust filosoofid. Aristoteles nimetab neid füüsikuteks ja physiologos`teks. Loomulikult ei ole siinkohal jutt tänapäevases mõttes füsioloogiast ega ka mitte füüsikast. Antud nimetused peavad silmas neid, kes logos`ele, teoreetilisele arutlusele, toetudes püüdsid mõista physis`t. Viimane sõna ei tähistanud varastes
kuulnud, kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogudes minu sõnu ja tegusid, nagu ma neid esitan, eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale. Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad. 2.Sellepärast peab järgnema <üldisele>, aga kuigi see logos on üldine, elab suurem jagu [inimesi] otsekui oma arusaamise järgi. Herakleitost ajas nutma, kui rumalad on inimesed. Inimsed ei teadvat midagi, sest "paljuteadmine ei tee targaks". 17. Enamus ei mõista [asju], millega kokku puutub, isegi mitte õppides ei taipa nad, vaid kujutavad iseendale ette. 18.Kui ei looda, lootmatut ei leia, sest see on leidmatu ja kättesaamatu. 40. Paljuteadmine ei õpeta veel mõistmist; eks ta õpetanud Hesiodost ja Pythagorast samamoodi kui Xenophanest ja Hekataiostki. 50
koguni logoseks nimetab. Tema maailmapilti võib ses osas lausa panteistlikuks pidada. Herakleitos oli aristokraat ja originaal, tema traditsioonilise pealkirjaga "peri physeos" (`asjade loomusest') on isevärki mõttevälgatuste kogu, ta oli nii kehvasti mõistetud, et tema kaasaegsed nimetasid teda H. Tumedaks. Sokrates ütles ta raamatu kohta, et mida ta sellest mõistvat, olevat suurepärane ja mida ta ei mõistvat, võib olla mitte halvem, kuid see teos nõudvat tugevat ujujat. Herakleitost on nimetatud antiigi Nietzscheks. 39. Elea koolkond Elea linnas V-VI saj. e. Kr. Tähtsamad tegelased: Xenophanes, Parmenides, Zenon. Nende põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Xenophanes (580-490) Kolophonist oli eleaadide eelkäija, koolkonna rajaja. Anaximandrose õpilane, Parmenidese õpetaja
annaabi.ee 
