Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab.
- Avastati 1868.aasta päiksevarjutuse ajal Germaanium Gr IVA 4. - Germaaniumi avastas saksa teadlane Clemens Alexander Winkler. Kaltsium Ca IIA 4. Calcium Puhast kaltsiumi sai esmakordselt elektrolüüsil 1855.a Robert Bunsen Fosfor P VA 3. Phosphorus Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 Hamburgis Tseesium Cs IA 6. - Esimest korda avastasid tseesiumi Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen 1861. aastal Poloonium Pl VIA 6. - Polooniumi avastasid 1898. aastal
Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 Elektronskeem: +15|2)8)5) Elektronite arv: 15 Neutronite arv: 16 Prootonite arv: 15 Aatommass: 30,97376 Sulamistemperatuur: 44,1 °C Keemistemperatuur: 277 °C Tihedus: 1,82 g/cm3 Värvus: värvusetu / punane / hõbevalge Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Hennig Brand, 1669, Hamburg, Saksamaa Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keem http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. kreeka keeles (kreeka keeles on "phosphoros", mis tõlkes tähendab "valguse kandja". Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 aastal Hamburgis. Brand püüdes destilleerida mingit "elu mõtet" oma uriinist, sai ta valge materjali, mis pimedas aga helendas. Brand'i poolt vaadeldud fosfori helendus tulenes väga aeglasest põlemisest, kuid kuna ta ei näinud leeke, ega tundnud eralduvat soojust ei suutnud ta selles ära tunda põlemise protsessi. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor.
tagasi. kaasaegne inimene on evol-lt noor 9. Mis on klaad? Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit? - Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase järeltulijaid. Klassifikatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid traditsiooniline, kladistlik analüüs jt., mis erinevad tunnuste poolest, mida väärtustatakse. - Klaadide meetodi võttis kasutusele saksa bioloog Willi Hennig 1960-tel ja see on praegu peamine meetod organismidevaheliste sugulussidemete leidmiseks. - Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine. Mõisted 12: Evolutsioon populatsiooni genofondi muutumine ajas Genofond liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus Klaad küs 9
FOSFOR (nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast phosphoros- "valguskandja") Fosfor on kergesti süttiv mittemetall, mis asub VA rühmas 2.perioodis ja järjenumber on 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori sulamistemperatuur on 44,1 °C, keemistemperatuur 277 °C ja agregaatolek toatemperatuuril on tahke. 1669. aastal kui Hennig Brand hakkas uurima uriin, avastas ta katse käigus fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine
Käsu Hansu nutulaul. Hans oli Forseliuse seminari lõpetanud eesti köster. Käsitleb Põhjasõja Tartu sündmusi 1704-08. Quandt andis välja I eesti k (lõunaeestikeelse) hernhuutliku lauliku 1741, millele on iseloomulik Lõ-Eesti keelekasutus, kuigi osaliselt on tekst kohmakalt tõlgitud ja sisu jääb arusaamatuks. Quandt pani Saksa vagade juttude tõlgetega aluse eesti jutukirjandusele. 1737 ilmus I lõunaeestikeelne jutuke "Se wagga Karjus, Hennig Kuse", kus innustatakse lugejat pühakirja lugema ja ilmalikest harjumustest loobuma. Raudiall avaldas ja tõlkis võõrkeeltest eesti keelde usuteemalisi traktaate, nt 1792 "Lühhikenne Oppus, kuis sünnis , seddä kallist Jesusse Kristusse Kannatusse Neddälid öige suures arwada" ja 1795 "Kikesuggutse Waimolikko Moistu- Könne". Raudiall tõlkis teose "August Gottlieb Spangenbergi ülle neide Paawli Sönnu". käsikirjalised sõnaraamatud (Clare, Svenske) 18
2Ag + 2NO2 + O2; Lämmastikushape HNO2 ,nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad nitritid. Looduses levinud elutähtis element: valkude komponent, üks kolmest taimede põhi toiteelemendist; Anorg. Lämmastikuühendid: väga mitmekesised, toodetakse suurtes kogustes, Mõned loodusl. ühendid on tervisele kahjulikud (nitritid) või kantserogeensed (nitroosoühendid). Fosfor: avastas Hennig Brand (Ham bur gi kaup m e e s ) 1669 Euroop a s ; tuntud u. 200 fosforiminera ali (kõik on fosfaadid) . üks taime d e põhi toiteel e m e nt (K ja N kõrval) ; Loodus e s fosforiring e . Üle 10 allotroobi, neist tähtsamad 3: valge, punane ja must f. Neist taval. tingimustes on termodünaamiliselt püsiv ainult must fosfor; Valge fosfor moodustub fosforiaurude kondenseerumisel. Väga puhtal kujul värvitud kristallid (suur murdumisnäitaja)
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused
suurendab metallipinna kõvadust vähendab korrosiooni 3.14.4. Kokkuvõte Looduses levinud elutähtis element valkude komponent üks kolmest taimede põhi- toiteelemendist Anorg. lämmastikuühendid väga mitmekesised, toodetakse suurtes kogustes Mõned loodusl. ühendid on tervisele kahjulikud (nitritid) või kantserogeensed (nitroosoühendid) 3.15. Fosfor P – Phosphorus (lad.) phōs – valgus, phóros – kandja avastas Hennig Brand (Hamburgi kaupmees) 1669 – Euroopas araabia alkeemik Alhid Behil (XII saj.) (avastam. ajaloost vt. Karik, H. Hämmastavad ained. Tln., 1991, lk. 120–126) 3.15.1. Leidumine looduses, biofunktsioon Maakoores 0,105 massi-%; levikult 13. kohal üks stab. isotoop 31P tuntud u. 200 fosforimineraali (kõik on fosfaadid) neist tähtsaim apatiit Ca5[PO4]3X (X on F või Cl), osal. anorg. radikaalid HO-, CO32- või O2-
annaabi.ee 
