4 Reesus-süsteem. Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid (D, C, E, c ja e), millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh). Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspositiivne veri on umbes 85%-il inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. Vereülekanne ehk hemotransfusioon. Kui verekaotus on väike (kuni 200ml), siis võib kanda universaalsena üle 0 veregrupi verd, sest 0-grupi punastel vererakkudel puuduvad antigeenid ja nad ei kleepu kokku. Küll aga sisaldavad nad anti-A ja anti-B antikehasid, aga seda niivõrd vähe, siis aglutinatsiooni ei teki. Kui aga kantakse üle suurem kogus verd, siis on lubatud kasutada ainult sama veregrupi verd. Reesusnegatiivse isiku veres puuduvad antikehad D-antigeeni suhtes ja kui satub reesusnegatiivse isiku verre
antikehad ema organismis olemas. Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda. Kui vere hulk on organismis olevast suurem siis võib tekkida punaliblede aglutinatsioon. Suuremas koguses võib üle kand ainult sama grupi verd. AB veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast teiste veregrupide punaliblede
kleepuvad kokku e aglutineeruvad. Punalibled ei saa kokkukleepumise ja sellega kaasuva hemolüüsi tõttu täita oma põhiülesannet hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärjeks on elutähtsate organite talitlusehäired ja organism võib hukkuda. ·Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppi ja sadade erinavate allgruppidega. VERE ÜLEKANNE EHK HEMOTRANSFUSIOON ·Kui retsipiendil ei ole olnud suurt verekaotust, siis on väikeste verehulkade (kuni200 ml) ülekandmisel universaalseks doonoriks 0-veregrupiga isik, sest erütrotsüüdid, millel puuduvad antigeenid, ei aglutineeru üheski vereplasmas. ·Ülekantava 0-grupi vereplasma sisaldab küll anti-A ja anti-B antikehasid, nende hulk on aga liiga väike, et retsipiendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esilekutsuda. Kui ülekantava vere hulk on
Anti D on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda. Kui vere hulk on organismis olevast suurem siis võib tekkida punaliblede aglutinatsioon. Suuremas koguses võib üle kand ainult sama grupi verd. AB veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast
annaabi.ee 
