toodab valke, mis mõjutavad ainevahetust loote huvides) o Platsenta ehk emakook § Kujuneb samaaegselt histo- ja organogeneesiga § Kujuneb koorionist ja emaka limaskestast, vahele ulatud osaliselt amnioni rakke (nabaväädi ühinemiskohal) § Imetajatel 5 eitüüpi, olenevalt ema ja lootepoolse osa koosmõjust § Inimesel HEMOKORIAALNE platsenta, st. Loote koorionihatud nagu ujuksid ema verega täidetud ruumides (ema ja loote veri ei saa kokku) § Ülesanded • Gaasivahetus loote ja ema vahel • Ainevahetus (lootele toitained, emale kusiained) • Toodab erinevaid hormoone • Kaitsebarjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele
rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks: difuusne (siga, hobune) – palju väikeseid kontakte üle terve lootemembraani kotüledonaarne (veis) – nööpjad kontaktid
munasarjades, progestroon - võimaldab raseduse säilimist, koorioni somatomammotropiin - soodustab piimanäärmete arengut) o 1) epiteliokoriaalne - embrüo pole tunginud limaskesta o 2) sündesmokoriaalne - emaka epiteel lahustatud, ülejäänud kihid säilinud o 3) endoteliokoriaalne - koorioni epiteel kontaktis emaka veresoonte endoteeliga o 4) hemokoriaalne - koorioni hatud emaka verelakuunides, mis on moodustunud lammutatud endoteeli tõttu o 5) hemoendoteliaalne - platsentas ka koorioniepiteel, ema veri puutub kokku loote veresoonte endoteeliga Ovuleerunud munarakk viljastub normaalselt munajuha ampullaarosas. Imetajal lõigustumine algusest peale asünkroonne ja väga aeglane. Lõigustumise ajal liigub embrüo
Epiteliokoriaalne platsenta – kontaktplatsenta: säilinud koorioni veresoone endoteel, koorioni sidekude, koorioni epiteel, emaka epiteel, emaka sidekude ja emaka veresoone endoteel (vaalalistel, seal, hobusel, leemuritel) Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised kihid säilinud (mäletsejad) Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61
annaabi.ee 
