· Arvatakse, et maailmas tarbitakse igal aastal 120 000 tonni kofeiini. · Kohvi kofeiinisisaldus sõltub kohvioa sordist ja kohvi valmistamise meetodist. ( röstimine vähendab kofeiinisisaldust kohvis) · kohvis on peale kofeiini ka teobromiini ning teofülliini (väiksemates kogusustes) · kofeiin, nagu ka paljud teised alkaloidid, näiteks nikotiin ja morfiin,Kofeiinimolekul on piisavalt hüdrofoobne ehk lipiid-lahustuv, et läbida nii biomembraane kui ka hematoentsefaalset barjääri organismi kaitsebarjäär, mille ülesandeks on ära hoida viiruste ning toksiinide (loomse päritoluga mürkaine) tungimise kesknärvisüsteeemi. · Kofeiin laguneb maksas kolmeks peamiseks metaboliidiks (metabolismi ehk ainevahetuse tagajärjel tekkinud aine) : paraksantiin (84%), teobromiin (12%) ja teofülliin (4%), millest igaühel on organismile oma mõju. · Teobromiin laiendab veresooni ning suurendab hapniku ja glükoosi transporti ajus ja lihastes
. a) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika tõusu b) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika languse c) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika languse d) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika tõusu 18. Nikotiin ... a) põhjustab adrenaliini vabanemist neerupealistest b) avaldab suurtes annustes krambivastast toimet c) pärsib seedetrakti motoorikat 19. Atropiin ... a) ei läbi hematoentsefaalset barjääri (HEB) b) läbib HEB-i, kuid avaldab tsentraalset toimet vaid terapeutilisi doose ületavates doosides c) läbib väga hästi HEB-i; juba minimaalsed annused on KNS-ile ülitoksilised d) läbib HEB-i ainult intravenoossel manustamisel 20. Atropiin põhjustab silmas järgmisi toimeid ... a) müdriaasi b) silma siserõhu langust c) silma siserõhu tõusu d) mioosi 21. Millise farmakoni toimet pärsib spetsiifiliselt atropiin? Kus seda saab kasutada?
satuvad värativeeni kaudu maksa. Metaboolsete reaktsioonide tulemusena maksarakkudes lülituvad ka teised monoosid (galaktoos, fruktoos) glükoosi metaboolsetesse radadesse. Glükoos on keskne süsivesinik organismis: * glükoos lahustub väga hästi vees * vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav * ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks * glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse * ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja veresuhkur Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi. Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad:
disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. GLÜKOOS Glükoos on keskne süsivesinik organismis: ◦ glükoos lahustub väga hästi vees ◦ vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ◦ ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks ◦ glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse ◦ ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur) Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad:
Pneumolüsiin hävitab ilmselt ripsepiteelirakke. Koekahjustus. Teihhoiinhape ja peptidoglükaani fragmendid aktiveerivad komplemendi alternatiivset rada. Pneumolüsiin aktiveerib komplemendi klassikalise raja. Vesinikperoksiid teeb reaktiivse osakesena kahju. Fosforüülkoliin seostub raku fosfodiesteraasi aktiveeriva faktoriga, lubab peremehe rakku siseneda. Fagotsütoosi vältimine. Kihn on fagotsütoosi vältiva toimega. Pneumolüsiin pärsib oksüdatiivset purset. On võimeline läbima hematoentsefaalset barjääri! (1) polüsahhariidkihn; (2) teihhoiinhape; (3) IgA proteaas; (4) pneumolüsiin O. Toimivad makrofaagidele proinflammatoorsed tsütokiinid endoteelirakud HEB-s kahjustuvad mikroobid liikvorisse Epidemioloogia. Enamikku infektsioonidest põhjustab endogeenne levik ninaneelu või oropharynx’i kolonisatsioonipaigast distaalsele (kopsu, siinustesse, kõrva, verre, ajukelmetesse). Kolonisatsioon on kõrgeim noortel lastel, väheneb ea kasvades;
annaabi.ee 
