RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS JOSEPH SALISTE Ärilogistika AJALUGU LENNART MERI AJASTU 1994. aasta plaan/leping ,,Üleriigiline planeering EESTI 2010" BALTI RIIKIDE JA EUROOPA VAHELISE RAUDTEEVÕRGU LOOMINE TRASSI KULGEMINE PÄRNU SUUND VÕI TARTU SUUND RAUDTEETUNNEL HELSINGINI (PROJEKTI LOOMULIK JÄTK) Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem
Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja- lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini”. Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago Vilo osalusel on tehtud ka eeltöö, mis näitas Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu, mille tulemusel sai kinnitust
rohked skandinaaviapäraste matustega kalmed. Tõenäoliselt kontrollisid kõiki Orienti viivaid kaubateid läänemeresoome ja balti päritolu rahvad. See oli niinimetatud Idatee - Austervegr - mille kaudu voolasid Euroopasse idamaade vürtsid ja hõbe, Idamaa riikidesse aga Põhja-Euroopa karusnahad, vaha ning orjad. Baltikumist lähtus kolm marsruuti, mis ühendasid suurte Venemaa jõgede kaudu läänemaid idaga. Esimene neist ulatus Kesk-Rootsist Ahvenamaale, sealt piki rannikut tänase Helsingini ning jätkus Soome lahe kallast mööda Laadogani. 2. Teine tee algas Saaremaalt, läks Pärnu- ja Emajõge pidi üles, läbi väiksemate veekogude üle veelahe Peipsi järve ja sealt edasi Venemaale. Rikkalikud aarded ja vanimad Eesti linnad selle tee ääres tõendavad, et tegemist oli ilmselt populaarseimaga kolmest võimalusest. Kolmas tee viis Väina jõge mööda otse Venemaale. Gröönimaa avastati juhuslikult
Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kirjutatud maakonnaplaneeringusse järgmiselt: "Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed Rail Balticu trassi jaoks Harjumaakonna planeeringus kui ka Pärnu maakonna planeeringus. (DELFI, 2017). Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi Ago Vilo osalusel on tehtud ka eeltöö, mis näitas Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse realistlikkust. 4 2
annaabi.ee 
