Antiikaja autorid märgivad, et sparta tütarlaste kasvatus ei erinenud kuigi palju poiste kasvatusest. Tütarlapsi karastati, selleks et neist saaksid terved emad, kes sünnitavad terveid lapsi. Poiste kasvatus, kellest pidid sirguma distsiplineeritud sõdurid-jalaväelased, kes võitlesid, mitte üksikult, vaid kindlasti rühmades, lõppes inimeste tapmise omapärase koletu ,,praktikaga". Igal aastal kuulutasid efoorid relvastamata helootidele salajase ,,püha" sõja (krüpteia); siis läksid noorte spartiaatide salgad maad mööda laialija tapsid heloote. Poiste kasvatamine omaette kollektiivis, teistest isoleeritult (ainult poiste kasvatuse kohta on säilinud üksikasjalisi andmeid) ning
järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast
hüppama, maadlema jne, kuid neil lubati elada oma ema juures. Hariduse tähtsust rõhutab see, et nn kodanliku kasvatuse saamine oli põhitingimuseks saamaks täieõigulikuks Sparta kodanikuks. Ilma selleta ei olnud sa keegi, kuna riigi kontroll inimeste elu üle toimus sünnist surmani. Lühidalt räägin ka, kuidas nägi välja noorukite haridustee. Tugevamate ja tervemate kodanike koolitamiseks tehti esmane valik juba peal lapse sündi. Nõrgemad, väetimad surmati või anti helootidele kasvatada. Kuni 7 a saamiseni olid kõik lapsed ema hoole all. 7 a pandi poisid koolisarnasesse asutusse, kus nad jaotati sõjaväerühmade sarnastesse rühmadesse. Grupi seast valiti juht, kes allus vanemale õpetajale ja nii edasi kuni kõige kõrgemateni välja. Kuni 18 a saamiseni läbisid nad aasta-aastalt järjest raskemaid etappe. Sparta kasvatust võib nimetada kodanlikuks, kuna kõik kodanikud olid otseselt seotud järgneva põlvkonna koolitamisega
Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon rõhutas sageli robustselt oma rahvalikku tausta. 425. a. hõivasid ateenlased Pylose neeme Messeenia rannikul ja Kleonil õnnestus vangistada lähedasel Sphakteria saarel mõnisada vastast, teiste seas 120 spartiaati. See oli suur võit: Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele helootidele ja spartalased pidid loobuma Atika iga-aastasest rüüstamisest, sest ateenlased ähvardasid vastasel korral vangid hukata. Pealegi oli spartiaatide alistumine kahjustanud Sparta mainet. Kuid oma edu ära kasutada ateenlased ei suutnud. Maismaarünnak Sparta liitlase Teeba vastu lõppes lüüasaamisega Delioni lahingus (424. a.) ja väikese salgaga läbi Kreeka Egeuse põhjarannikule suundunud Sparta väepealik Brasidas kallutas sealseid ateena liitlasi lahku lööma. Seda
annaabi.ee 
