............................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder........................................................................................................................4 Hr. Hellmann/Helmhotz ..................................................................................................5 Hr. Trump........................................................................................................................ 6 Hr. Tusam ....................................................................................................................... 6 Härra Saul......................................................................................................................
Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit, põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna, must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile. Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse. Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt, milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vaikesehääne vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitte ainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid ühtlasi poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor. Hüüdnime Tolmuahv päris ta kuna enums ajast kattis tema riideid kriiditolm
panid prügikasti magneesiumi ja süütasid selle siis, kui prügikast oli otse õpetaja nina all laua peal. Plahvatus oli väga ere ja lõi silmist pimedaks. Tooder võttis seda väga isiklikult ja lahkus selle tõttu koolist. Ta võttis Wikamani gümnaasiumist ära ka enda poja, oma seitsmeaastase Aabeli, ehmunud silmadega tumedapäise poisinääpsu, kes õppis sealses koolis esimeses klassis. Aga see oli läinud poistele, vähemalt algselt, veel kõigest kõige vähem korda. Hr. Hellmann/Helmhotz ja tema suhe Pennoga Kord tema tunnis proovis Penno kammi suule asetades ja puhudes pininat tekitada. Tolmuahv aga ütles talle, kui sa mängid meile Mozardit või Bachi, siis me kuulame sind meeleldi, aga see pinin jäta küll järgi. Kuna Penno midagi paremat ei osanud, istus ta rahumeelselt tagasi pingile. Hr Trump ja suhe Penno ning klassiga Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle
e.m.a. Demokritos). See oli esmane kvandi idee kasutamine, sest kvant on mingi füüsikalise suuruse vähim hulk, mille võrra saab antud suurus muutuda. Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete soojuslikke omadusi Lomonossov, kes rääkis aatomitest ja nende soojusliikumisest. Veel hiljem võeti kasutusele elementaarlaeng (Helmhotz 1880). Kvantide idee pole midagi erilist, sest kõik meid ümbritsev koosnev väiksematest osadest (maja: tellised, kruusaterad, tsemenditolm; jutt: laused, sõnad, tähed). Teoreetiliselt põhjendatult võttis valgukvandi ehk footoni mõiste kasutusele 1900. aastal Max Planck. Kvandi mõiste abil seletas ta hõõguvate tahkiste spektrite omadusi. Ta sidus ka footoni energia E ja sellele vastava valguse sageduse f, pakkudes seoseks: E/f = const.