tagant näpunööri või naharibaga). Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud Peakatted Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga. Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela. Pidulikel juhtudel kanti pärgi. Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse Naiste ehted Juba lapsena hakkas inimene kandma halva eest kaitsvat ripatsit Kanti ka helmekeed, mis koosnes väga erinevatest ehetest: kaurikarbid, merevaik, klaashelmed, ripatsid Naiste ehted Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust. Koosneb kolmest osast: Rinnanõelad Ketijagajad Ketid koos ripatsitega Naiste väikehted Sõled Särgikinnised Sõbakinnised Sõrmused Käevõrud(kanti varrukate peal):
sisemustesse. Samuti seab antud teooriad küsimärgi alla tõsiasi, et peale XRF5 analüüsi, mis viidi läbi keravälgu poolt markeeritud puutükiga, ei saadud tõendeid, mis tõesti toetaksid ühtegi paljudest teooriatest. 3.2.2. Helmesvälk Kettvälk ehk helmesvälk on keravälgust veelgi haruldasem välk, mis koosneb tavaliselt kahekümnest kuni kolmekümnest kuni 10 cm diameetriga kehast, mis liiguvad joonvälgu kanalis ja meenutavad sätendavat helmekeed. Üksikute kerade vahel on vaid mõni sentimeeter. Nähe kestab umbes pool sekundit. Enamasti on sellist välku kohatud mägedes. 3.3. Kuidas välku uuritakse? Välgud on mitmekesised ja keerukad mitte ainult väliskujult vaid ka füüsikalise mehhanismi ja struktuuri poolest. Välgu uurimused moodustavad kõige suurema osa atmosfääri elektri teadusest. Kõige lihtsam välgu uurimise meetod on öine aegfotograafia. See annab küll ilusaid pilte, kuid
Põletamise puhul peeti silmas seda, et tõenäoliselt nii võiks surnu hing kehast kergemini vabaneda. Tarandkalmetes dimineerivad peamiselt ehted, tööriistu on harva, vaid mõni üksik ning samuti puuduvad ka relvad. Selle põhjuseks võib olla, et Roomlased arvasid, et elu pärast surma on hästi tore. See kujutab endast mõnusat-lõbusat pidu rohke söögi ja joogiga, tööd pole vaja teha ja ka sõidida pole vaja. Tarandkalmeid on leitud üle Eesti. Väga levinud on ka ripatsid ja helmekeed, samuti ka sõrmused ja käevõrud. Paljud helmetest on läbi käinud ka tuleriidal ning praegu kuldfooliumiga helmed enam nii ilusti ei sära, kui nad algselt võisid seda teha. Kaelaripatsid viitavad kõige rohkem tollaegsetele uskumustele. Rooma rauaajal on toimunud suur muutus vormid on tulnud kuskilt mujalt. Domineerima hakkavad geomeetrilised vormid (ring, romb, nelinurk vahel isegi võib välja lugeda risti kujutist, on ka ripatseid, mis meenutavad taevakehi -kuud)
kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall. ,,Musti, Musti, tule ruttu hüüab koera ärevalt. ,,Vaata, vaata, vana Utu puges läbi tara alt!" Musti jookseb, Musti tõtt; ajab looma pahateolt. Tallekese sülle võtab Mall ja toidab teda peolt. Päeval Mallekese kari rahulikult rohtu sööb, karjasele maitseb mari, Musti rataskuuti lööb. Tuleb õhtu, vajub päike, kari kõnnib koduteed, järel Mallekene väike, kaelas marjust helmekeed. Aga möödub, möödub suvi karjamaalt kaob naerukihk, karjalapsel teine huvi: pliiats, sulg ja koolivihk. Äike Paistis suvepäike särav, tahtis ilma kuumaks teha, lahti oh taevavärav, polnud ühtki pilve näha. Puud ja põõsad seisid norus, Hiied vaatasid kõik alla. Illi kõndis, huuled torus -- soe ja halb tal oh olla... Aga äkki sündis ime: pilved taeva kinni matsid, peagi ilm kõik oh pime, mustad rünkad päikse katsid. Järsku jooksis kuldne tuli