● Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. a. ● Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Muuseumi kollektsioon 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda : 1. Vana-Egiptus 2. Lähis-Ida 3. Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma 4. islami kunst 5. skulptuurid 6. dekoratiivne kunst 7. maalid 8. trükised ja joonistused Tähtsamad teosed "Mílose Venus" - on hellenismiajastust pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavalt kujutab jumalanna Aphroditet. - Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt, mille järgi on kunstiteos ka nime saanud. - Infoallikate puudumise tõttu on kuju algset välimust keeruline kindlaks määrata. - täispikkus: 211 cm „Kantsler Rolini madonna“ -Maali autoriks on Jan van Eyck -Stseen kujutab Neitsi Maarjat, kui ta tutvustab Rolinile Jeesust(Jeesus imikuna). “Samothrake Nike”
kultuuri klassikaliseks ajajärguks (5. saj e. Kr) kujunes välja kreekalik mõiste MUSIKĒ (muusade kunst), mis on üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. See hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses – musike on lauldes ettekantud luule, mis kreeklaste jaoks tõusist tõeliselt jumalike kõrgusteni. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid, kujutavat kunsti vaadati hellenismiajastuni vaid kui kunstkäsitööd. Alates hellenismiajastust võib rääkida luulest ja muusikast omaette kunstidena, sest nende ühtsus oli lagunenud. Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. RÜTM - kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga.
parandada, pidi kiiresti maalima b) seko - kuivale seinale maalimine tempera värvidega, värv koorub kiirelt maha · Tahvelmaal - 6-5 saj eKr Kreekast, liigutatav puittahvel, tänap. linaseleriidele e. lõuend. Tahvelmaalid on tänapäeval palju säilinud. · Raamatu- e. miniatuurmaal raamatusse tehtud illustratsioonid, tänap. haruldane. Tehti peamiselt keskajal. · Mosaiikmaal o Tuntud juba hellenismiajastust o Materjal: värviline klaas ja kivi o Nõuab palju aega ja on tüütu o Oli kuulus keskajal ja eriti Bütsantsis · Klaasimaal e. vitraazkunst o värvilised klaasid seotakse tinariba abil G R A A F I K A - nimetatakse ka must-valgeks joonistuseks. Kujutav Kunst- · tekkis koos trükipressiga Hiinas 6. saj pKr, Eur. 15. saj. · Palju eri tehnikaid
Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Ornament. Roomlased võtsid üle kreeka ornamendi, mille nad muutsid erinevaid motiive kuhjates, põimides ning täiustades rikkalikuks ning suurejooneliselt mõjuvaks. Ornament sisaldas tihti ka Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 9 allegoorilisi motiive, üheks lemmikmotiiviks kujunes hellenismiajastust üle võetud vaniku- e girlandimotiiv. Mööbel. Rooma mööbel tugines suuresti kreeka ja etruski mööbli eeskujudele. Kõrge rikkalike kaunistustega lebatsi (lectus) eeskujuks oli kreeka kline. Jalad olid kaarduvad või nikerdatud, tihti suletud pronksist ümbrisesse, peatugi võis olla mõne looma kujuline. Lebatsid olid nii magamiseks kui ka söögisaali sisustuseks, kus nad tablinumi kolme külge paigutatuna moodustasid mugava paiga söögi nautimiseks
annaabi.ee 
