(lk59) Värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu: ,,läbi lootusetu lumma." (lk 9) Ühe ja sama tähega algavad sõnad vähendavad natuke luule jutustavust, samal ajal suurendab selle laulvust. Kareva värsside üheks algallikaks võib pidada muusikat ja selle rütme. Osa värsiridu saab mõtteliselt kanda üle nootidesse. Rohkesti on luules toetavaid liitsõnu: hirmking, saatusekelluke, leekkeel, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas linn (lk 27) Tüüpiline tekstinäide kahelt realt leiab usu, lunastuse, lootuse ja lohutuse, koos koma ja mõttekriipsuga: ,,ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust lootust ja lohutust" (lk 89)
(lk59) Värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu: „läbi lootusetu lumma.” (lk 9) Ühe ja sama tähega algavad sõnad vähendavad natuke luule jutustavust, samal ajal suurendab selle laulvust. Kareva värsside üheks algallikaks võib pidada muusikat ja selle rütme. Osa värsiridu saab mõtteliselt kanda üle nootidesse. Rohkesti on luules toetavaid liitsõnu: hirmking, saatusekelluke, leekkeel, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas. Seesugused sõnad annavad minu arvates luulele erilise maigu juurde. Mind hakkasid luuletuses häirima korduvad sõnad: Linn, müütiline mõjuvõimas – linn (lk 27) Tüüpiline tekstinäide kahelt realt leiab usu, lunastuse, lootuse ja lohutuse, koos koma ja mõttekriipsuga: „ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust lootust ja lohutust” (lk 89)
minevikust. Kevad tuleb siis, kui oled enese eluga rahul, õnnelik ja küps. Valmis uueks eluetapiks. Lõpetuseks seda, et luuletus on kurb ja mõtlik. Vormiline analüüs Luuletuses pole kasutatud lõppriimi. Algriimi on kasutatud küll. Näiteks: meelega, meeletult, vajutan valupunkti, lootust ja lohutust. Luuletus on kirjutatud vabavärsis. Stroofe on 3 ja igas salmis 5 värssi. Salmides on umbes võrdselt silpe. Kõnekujundi analüüs 1. Epiteet- hella käega; närlendav nöör; helkpilklev tulekaar. 2. Võrdlus- tõusis kui tõemeel; kaardus kui karjatus vaikusse; armastus, mis kerge nagu surm. 3. Metafoor- klaasajastu koridor; nooljas leekkeel; küsimussammastik; 4. Isikustamine ehk personifitseerimine- linn, mis ühel hetkel ärkab, möirgab, lööb kui kohisema; süü seisis, selge ja sale, ta ees ning sirutas käsi; pimedus embab ta keha. 5. Sümbol- loorber- kuulsus; kõrb- tühi ja lootusetu; ma mõtlesin maast, kuhu janunen jõuda-
Kui enne oli ta pigem napp ja vihjav kui pillav ja sõnaohter, siis nüüd on ta - vahest intensiivsema kõlakogemuse huvides ja suurema veenmisjõu saavutamise nimel? - hakanud kasutama enam retoorilisi kordusi ja ümberütlemisi. Rohkesti on tekstis tugeva värvinguga, läbivat emotsiooni toetavaid liitsõnu, näiteks hirmkirg, saatusekelluke, leekkeel, leekveetlev, tõemeel, purpurpulss, purpurkõrgus, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas jne. Teisenenud on Kareva luule liigendus. Üksikluuletuste asemele on tulnud pikemad, nummerdatud tsüklid. Väliselt annab see juurde suursugusust, sisuliselt aga suuremat ei muuda. Kareva kirjutab endiselt valguse poeesiat, kuid selles on rohkem jumalikku tõeteadmist, omaetteolekut kõrgeimas mõõtmes. Tule, tõeline elu - tule põrmusta; pühitse meie maailmakogemus oma kõrgesse selgusse (lk 11). See on oluline kutse
annaabi.ee 
