häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega. Flotatsioonil aereeritakse vett, veepinnale tekivad peened mullid, mis on seotud heljumiga, vaht eemaldatakse veepinnalt, samuti loob see vette aeroobse keskkonna. Settebasseinis või setitis viibib vesi aeglaselt liikudes umbes kaks tundi, mille ajal vajuvad raskemad osakesed basseini põhja, kust see eemaldatakse. Täidetud filtritega peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni. 15 10. Reovete keemiline puhastus - Keemiline sadestamine
10000-50000 mg/l. Fermentatsiooni protsessist pärinevad reoveed- kogused onväiksed kuid BHT kõrge (4000-8000 mg/l), Anorgaanilisi sooli sisaldavad reoveed; BHT on väga madal, Pesuveed- kogused on üsna suured ning BHT on 600-15000 mg/l Keemilisi lahusteid sisaldavad reoveed- kus BHT sisaldus on kõrge. Antibiootikumide sünteesist pärinevad reoveed (kõrge BHT) ei saa tavaliselt töödelda koos olmereovetega Põlevkivitööstuse raskelt saastatud veed, saastatud õlidega, heljumiga ja sisaldavad palju fenoolseid ühendeid, sulfaate, kloriide jm. Nende reovete puhastamist korraldab Viru Vesi AS ning see toimub tsentraalselt koos olmevetega. Kohtla-Järve reoveepuhasti puhastusprotsess koosneb eelpuhastusest ning bioloogilisest ehk aktiivmudapuhastusest. Probleemi tekitavad põlevkivipoolkoksi jäätmehoidlast pärinevad nõrgveed, mis tekivad sademevetega uhtumisel, iseloomulik intensiivne
Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus
tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Teatud aja järel filtripoorid täituvad kinnipeetud heljumiga ja filtrit on vaja puhastada. See toimub veega pesemise teel, kus pesuvesi liigub alt üles. On konstrueeritud ka pidevtoimega filtreid, kuid nende ehitus on keerukas. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid (s.h. lahustunud) aineid (orgaanilised ained ja raskmetallid). Aktiivsöefilter vajab perioodilist regenereerimist. 9. Reovete keemiline puhastus
mõnikord on vaja vee pH-d reguleerida. Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. Tekkiv sete vajab järelkäitlust. Settimisvõimelist heljumit võib saada ka muul viisil: vähendada reoaine lahustuvust vees (muutes keskkonna pH-d või temperatuuri) keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. Neutraliseerimismeetodid on: - happelise reovee filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi; - happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine;
Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. Tekkiv sete vajab järelkäitlust. Settimisvõimelist heljumit võib saada ka muul viisil: vähendada reoaine lahustuvust vees (muutes keskkonna pH-d või temperatuuri) keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. Neutraliseerimine – on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. Neutraliseerimismeetodid on: - happelise reovee filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi; - happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine;
Protsessiks vajalikud õhumullid saadakse õhu lahustumisel vees ulerõhu tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Teatud aja järel filtripoorid täituvad kinnipeetud heljumiga ja filtrit on vaja puhastada. See toimub veega pesemise teel, kus pesuvesi liigub alt üles. On konstrueeritud ka pidevtoimega filtreid, kuid nende ehitus on keerukas. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on vaga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid (s.h. lahustunud) aineid (orgaanilised ained ja raskmetallid). Aktiivsöefilter vajab perioodilist regenereerimist. 6. Reovete keemiline puhastus
- Mõnikord on vaja vee pH-d reguleerida. - Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. - Tekkiv sete vajab järelkäitlust. Settimisvõimelist heljumit võib saada ka muul viisil: vähendada reoaine lahustuvust vees (muutes keskkonna pH-d või temperatuuri) keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. Neutraliseerimismeetodid on: - happelise reovee filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi; - happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine;
Sadestusreaktsioonis moodustuvad helbed kasvavad flokulatsioonil suuremateks kiirelt settivateks agregaatideks, mida on hõlbus veest eraldada. Tekkiv sete vajab järelkäitlust. Settimisvõimelist heljumit võib saada ka muul viisil. Näiteks muutes keskkonna pH-d või temperatuuri, saab vähendada reoaine lahustuvust vees. Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mis- tõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. Neutraliseerimismeetodid on: - happelise reovee filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi; - happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine;
annaabi.ee 
