Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine või selles keskkonnas viibimine võib põhjustada vaegkuulmist. Müra mõju on noorte närvisüsteemi kahjustav faktor. Püsiv kuulmispuudulikkus ehk nürikuulmine algab praegustel noortel juba enne pensioniea kättejõudmist. Mürarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Valdav osa noortest kasutab kõrvaklappe muusika kuulamiseks ning külastab tihti ööklubisid, kus helitase võib ületada ohutuks peetava taseme, mis noorte kuulmist kahjustab. Niisiis on muusikal kaks erinevat vaatenurka- kasulik ja kahjulik. Iga inimese muusika valik ja terviseohutus jääb ikkagi tema enda kätte. Loodan aga, et tulevikus jääb kuulmiskahjustustega noori vähemaks.
6. Kodumasinate enegiasäästlikkust tähistatakse tähtedega (tähendused) A- säästab kõige rohkem energiat; B; C; D; E; F; G- tarvitavad väga palju energiat, pole mõtet osta selliseid. B F on vahepealsed, tarvitavad energiat keskmiselt. 7. Mänguasjadeks ei loeta: - lauamänge - laste moeehteid - vannilelusid 8. Mänguasja helitase ei tohi olla üle 65 dBA 50 cm kaugusel mänguasjast (ruumis). 9. Kosmeetilised ained kosmeetikakaupades toimivad kahel viisil: 1.mehaaniliselt; 2.keemiliselt. 10. Leelise ja rasva vahekorra alusel jagunevad tualettseebid kolme rühma. 1) Leeliselised seebid ; 2) neutraalsed seebid ; 3) rasvarikkad seebid. 11. Imikuhooldusvahendites sagedamini kasutatavad toimeained on tsinkoksiid,
Kui valida kõrvaklapid õigesti, arvestades töökeskkonda ja kasutaja vajadusi, võib nendega töötada häirimatult kogu päeva. Nagu öeldakse parimad kõrvaklapid on need, mida ei märka. Kuidas tekib kuulmistrauma? Helilained on kuulmise alus ning helide liikumise eelduseks. Kui lained ei mahu kõrva normaalsesse kuulmispiiri, on neil hävitav toime. Sisekõrvas paiknevad lainete vastuvõtjad ehk nn kuulmiskarvakesed, mis reageerivad kõrva sisenevatele helilainetele. Mida kõrgem on helitase, seda rohkem kuulmiskarvakesed õõtsuvad. Liikumine muundatakse omakorda ajusse sisenevateks närviimpulssideks. Kuulmiskarvakestele korduvalt kohalduv kõrge mürahulk kahjustab neid ja need võivad katkeda. Järelejäänud kuulmiskarvakesed suudavad aga edastada vaid murdosa kõrva sisenevast informatsioonist. Nii tekibki kuulmistrauma. 6 Kokkuvõte: Alati on oluline kanda ja kasutada ettenähtud kaitsevahendeid ehitamiseks,
elektroonilise tantsumuusika festivalid, kus müratase võib ulatuda 120 detsibellini. Rahvusvaheline Terviseinstitutsioon vahendab, et korduv kokkupuude üle 85 detsibellise heliga võib põhjustada koheseid kuulmiskahjustusi, mille mõju ei ole enam kuidagi võimalik vähendada. Arstid soovitavad noortel jälgida 60/60 reeglit, nimelt võiks helitase kõrvaklappides jääda alla 60 protsendi võimalikust ning valju muusikat oleks sobiv kuulata kuni 60 minutit päeva jooksul. Newarki Ülikooli haigla audioloog Nicole Raia ütleb, et kasvavaks probleemiks on ka laste müraga kokkupuutumine. Lapsed räägivad küll kohinast kõrvus, ent kahjustusi pole võimalik kindlaks teha enne nende kahekümnendaid eluaastaid
Koht A-filter [1 dB(A)] dB(A)] Söökla 56,3 56,5 53,4 55,4 50 Koridor 50,3 51,2 52,4 51,3 40 Õppeklass 40,5 42,3 44,7 42,5 40 Raamatukogu 42,3 39,8 40,2 40,77 40 Helitase ei vasta piirnormidele koolis. Kõige ligilähedasem tulemus piirnormile tuli raamatukogus, kus oli kõige vaiksem. 5 Riski- ja ohutusõpetus PRAKTILINE ÜLESANNE (Lahendada kodus) Viia läbi enda peal kuulmistest (8 22 kHz), kasutades selleks testi lingilt http://www.noiseaddicts.com/2009/03/can-you-hear-this-hearing-test/
absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes. Seega helitaset ehk helinivood N (detsibellides) standardse nulltaseme suhtes arvutatakse valemiga: N=10lg(I/Io), kus I on helitugevus ning Io on inimese kuuldelävi. 1000 Hz heli valjus on 1 foon, kui tema helitase on 1 detsibell. Igal skaalal peab olema mingi nullpunkt, millest algavad lugemid positiivses või negatiivses suunas. Heli intensiivsuste puhul on lähtepunktiks kuuldelävi (minimaalne heli intensiivsus või rõhk, mida tajutakse helina), mida nimetatakse nullnivooks. Nii saamegi skaala detsibellides, millele ei ole märgitud heli intensiivsuse arvulised väärtused, vaid heli intensiivsused detsibellides. Helivaljuse taju sõltuvust helikõrgusest ehk helisagedusest väljendab helivaljuse
ka vali rääkimine ja liiklusmüra. Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist. Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva, ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele. Müra võib ergutada tööle. Töödes, mis nõuavad lühiajalist mälu, on müratase üsna kõrge, et avaldada mõju. Mõningate eranditega on üldiselt lubatud helitase üle 95 dBA. Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. (Füüsikalised ohutegurid) (Müra) 6 3 MIDA TEHA MÜRA TÕKESTAMISEKS? Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra
sagedustele. Mürataseme meetrilised mõõtmed Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. Need sisaldasid endas sagedus-vastus võrdlemise võrku. Iga võrk nõrgendas elektroo-niliselt kindla sagedusega heli ning andis kaalutud kogu helitugevuse taseme. Joonisel 1 on näidatud kõverate A, B ja C suhteline vastus ning vatuvõtukarakteristi-kud inimkõrvas. Nagu näha on C-skaalal kõigil sagedustel helitase peaaegu võrdne. B-skaala, mis oli algselt mõeldud väljendama karakteristikut, kuidas inimesed võivad reageerida keskmise intensiivsusega helidele. See on väga harva kasutusel. Kõige enam kasutatav on A-skaala, mida kasutatakse ümbruse müra mõõtmiseks. Paljud valjuse, mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad A-skaalal (ühikuks on dBA). Kolmest skaalast lähedasim inimkõrva vastuvõtukarakteristikutele on A-skaala.
väärtus. Tonaalset hinnatakse rangemalt kui impulssmüra. 11. Kas oskate seletada, mida tähendavad müraindikaatorid L p, LpA, LpC, LpA,eq, Lden? Kus neid kasutatakse? Lp helirõhutase (müratase) LpA A-korrigeeritud helirõhutase (müramõõtja filter, mis arvestab kõrvakuulmise eripäraga kuulda mingeid sagedusi kõvemini/vaiksemalt) LpC C-korrigeeritud helirõhutase LpAeq ekvivalentne helirõhutase, keskmine helitase (A-korrigeeritud helirõhu pikaajalise efektiivväärtuse tase) Lden ööpäevane müratase (arvutatakse päeva, õhtu ja öö pikaajalise keskmise helitaseme alusel) Kasutatakse (ajas muutuva) müra mõõtmisel, normeeritakse. 12. Mis on mürakaart? Kuidas mürakaarte tehakse, kas arvutuslikult või müra mõõtmiste teel? Kaart, mille abil antakse hinnang piirkonna mürataseme kohta. Tehakse arvutuslikult. Normdokumendid ehitusakustika ja müra valdkonnas 1
annaabi.ee 
