Paljud eestlased arvavad, et meie riik vaevleb töö puuduses, inimeste elu on kehv ja et riik ei suuda oma probleemidega toime tulla. Tegelikult kuulume me nö ,,kuldse miljardi" hulka. Need riigid, kes sinna kuuluvad on arenenud, jõukad, suurte teadmiste-ja meedia ruumiga. Ülejäänud 6 miljardit inimest on üks suur häda ja viletsus, sest inimesi sureb üle 100 000 igapäev nälga, paljud pole elu sees raha käes hoidnud ega tea ka midagi telefonidega helistamisest. Seepärast arvan mina, et me ei peaks mitte hädaldama või virisema oma soojas kodudes, vaid mõtlema pigem nendele, kellel polegi kodu. Saja aasta jooksul on rahvaarv niivõrd palju kasvanud, kuigi 7. miljard tuli aeglasemalt, kui 6. 7. miljardini on viinud meid antibiootikumide ja muude ravimite kättesaadavus. Inimesi jääb väga palju ellu, need kes muidu ei jääks ja sellega inimkond ka kasvab. Tänu sellele on muutunud elu, kuid mitte ühiskond
80% inimestest, kes on otsinud abi, tunnevad end paremini ja nende elukvaliteet on oluliselt paranenud. Depressiooni ravitakse mitmel moel. Selleks võivad olla ravimid, vestlusteraapia või nende kahe kooslus. Vestlemine psühholoogiga on efektiivne viis depressiooni raviks, sest rääkimine aitab inimestel mõista, mis on nende masenduse põhjuseks ja kuidas sellest välja tulla. Parimal juhul piisab vaid oma parima sõbraga rääkimisest või abiliinile helistamisest. Mõningatel juhtudel kirjutatakse välja antidepressiandid, kuid kuna igaühe organism on erinev, ei pruugi need kõigile ühtselt mõjuda. Depressioonis inimesed ei tohiks loota, et haigus ise ära kaob, sest see on väga hõlpsasti ravitav haigus. Ning raviga viivitamine võib süvendada sümptomeid. Artikli autor soovitab raskes depressioonis inimestel, kellel on tekkinud suitsiidsed mõtted viivitamatult abi otsida. Enamikes riikides on abiliinid, mis jagavad juhiseid ning toetust
Kui Niklas läks Karli juurde CDROMi küsima, siis Karl ei vastanud selle kohta midagi ning kutsus kööki sööma ja seejärel Karl lasi Niklasele pisargaasiga silma ning Niklas jooksis minema sõimates Karl igat moodi ja igat pidi ning kui Niklas kodu ukse juurde jõudis tuli talle alles, siis meelde, miks ta oli üldse Karli juurde läinud. Thomas helistas politseisse ning kirjutas küüliku asjus politseisse avalduse. Ja Thomas rääkis ka järjepidevast helistamisest nende koju ja ütles, et tal on mõõt juba nii täis kui olla saab. Niklasel oli vaja väga saada seda CD-ROMi kuna ta isa peaks minema järgmine päev arvutisse töö asju tegema. Kui Niklas oli teel Karli poole varitses Karl põõsaste taga ja viskas puu toikaga esiratta kodaratesse ning Niklas kukkus ja Karl tuli võsast välja ning hakkas Niklast nuga pihus taga ajama tee peal röökides ma tapan su sa väike hälvik, kuid Niklas läks ühte aeda ning koputas
1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast. Ettevaatusabinõud Benjamin Franklini geniaalne leiutis piksevarras - on 1752. aastast alates, kui ta püstitas selle oma majale, päästnud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid elusid. Algul levisid uued kaitsevahendid väga visalt. Prantsuse filosoof ja klerikaal abbé Nollet nimetas piksevardaid ohtlikeks ja teatas, et kirikukellade helistamisest on küll, et hajutada äikesepilvi ja kaitsta inimesi välgu eest. Selline vaade oli püsinud juba kuus sajandit, vaatamata tõigale, et ainuüksi 18. sajandil sai Inglismaal kolmekümne aastaga oma tööpostil surma 103 kellalööjat. Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on
Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem. Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni- kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha. Seejarel, iihteaegu pikema jala valjaastega viskas Helmi kellakae kaugele elfe, nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult jargnema.Kupli alt valjuv heli Dli terav ja tugev.SeeDli Helmi helin, hoopis erlnev teise koolitadi omast
pekslemisena. Siis tuleb mõõta vererõhku. Kui vererõhk on normaalne ja südame löögisagedus tavapärane, ei ole südame pekslemist veel vaja kohe ravima hakata. Paljude patsientide puhul on siiski hädavajalik viia läbi hilisem uuring (eriarsti juures või haiglas). Kui patsient kirjeldab kiirabi saabumise ajaks üle läinud südamepekslemist, ei ole raviks põhjust. Paljudele patsientidele piisab tahhükardia tekkeks juba kiirabisse helistamisest ja hirmust tõsise probleemi tõttu haiglasse sattuda. Nagu eespool mainitud, on niisugustel juhtudel tegemist füsioloogilise kaitsereaktsiooniga, iseäranis siis, kui südame pekslemine ei olnud esialgseks kiirabisse helistamise põhjuseks. Kõige tähtsamaks ravivõtteks on siin patsiendiga rääkimine ja rahustamine (vajadusel võib anda ravimit, nt diasepaami tilku (nt 14 gtt Valocardin Diazepam), mida ei tohi aga anda muude probleemi põhjustajate, iseäranis düspnoe korral).
annaabi.ee 
