juuli lõpuni, kuni oli lootus tabada musta kasti signaali. 20. augustini 2009 jätkusid otsingud sonaritega, aga lennuki kere jäi leidmata. Järgmine otsingute faas mais 2010 jäi samuti edutuks. Otsinguid jätkati veebruaris 2011. 3. aprillil 2011 leiti sonariga 3,8–4 km sügavuses lennuki kere tükid. 26. aprillil leiti lennuki musta kasti tühi konteiner. Musta kasti mäluplokk leiti 1. mail 2011 ja toodi pinnale. Pilootide kabiini helisalvesti leiti 2. mail 2011 ning toodi pinnale järgmisel päeval. 16. mail 2011 teatati, et ligi kaks aastat mere põhjas olnud lennuki pardasalvestite info õnnestus lugeda. Pardasalvestite üleskirjutused kinnitasid varasemaid kahtlusi, et lennuki kiiruseandurid andsid vigast infot. Arvatav katastroofi põhjus oli lennukitel kiiruseandurina kasutatava Pitot toru jäätumine ning pilootide ebaõige reaktsioon vigaste või puuduvate kiiruse näitude korral öösel tugeva turbulentsi tingimustes.
Välitööde täpse plaani koostamine – jagatakse uurijatele mingid uurimisalad, mille nad peavad läbi töötama. Varustuse komplekteerimine, majutuse ja logistika korraldamine Välitööd Kohalike elanike usutlemine – soovitavalt varem kokku lepitud intervjuud kohalike inimestega. Paikade asukoha määramine – koos kohalike abiga Paikade inventeerimine Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava Kirjutamisalus, paber, pliiats Välitööd: küsitlemine Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud Helisalvesti, video- ja fotokaamera, GPS, andmekogumik, kaardid Küsitluskava järgimine Koos maastikul käimine Küsitlemine: mida uurime? Ajalooline ja vaimne maastik Oluline võib olla kogu kohapärimus, kohanimed Tähendus, hoiak ja tegevus võib viidata pühapaigale
Katse võib olla kas loomulik või laboratoorne. Vaatlus jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele – sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse uuesti rakendatuna. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid?
Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel. vestlus/küsitlus/anketeerimine- vestlust kasutatakse tihti täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Sellega saan jälgida näoilmeid, hääletooni ja verbaalseid liigutusi. Küsitleja saab jooksvat tagasiside ning suunata kaasvestlejat vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne.
annaabi.ee 
