· 1930. aastatel võeti kasutusele magnetlindid Grammofon ja vinüülplaat · Berlineri grammofon. Esimesed kettad olid 12,7 cm, paari aastaga kasvas plaadi läbimõõt 25,4 cm ning salvestise jaoks võeti kasutusele ka plaadi teine pool. · Grammofon ja vinüülplaadile jäädvustatud muusika domineeris kogu 20. sajandi vältel. Helikassett · 1963 - esitles Philips Euroopas ja aasta hiljem USA-s kompaktset helisalvestamiseks sobivat kassetti. · Helikassett valitses muusikamaailma pea 40 aastat · 1971 - nägi ilmavalgust esimene kassetimängija. · 1979 - Sony esitles esimest Walkman seeria toodet, mis tegi kompaktkasseti kuulamise võimalikuks igal pool CD ehk Compact Disc · plaadile mahutatakse kuni 700 MB informatsiooni, mis on ekvivalentne 80 minuti audioga (muusikaga). · Salvestust alustatakse mitte välisservalt (nagu tavalisel LP- heliplaadil), vaid seestpoolt. · CD-R
avaldada tema saavutuste puhul alati tunnustust; ignoreerida negatiivset käitumist ja vältida taunivat hinnangut sellele niipalju kui võimalik; vältida puudulike hinnete panekut, mis on põhjustatud hüperaktiivse häirest, näit. halb käekiri, suutmatus võimlemistundides eakaaslastega koos joosta, palli püüda jmt; üleannetuste puhul mitte seada eesmärgiks andekspalumist, vea tunnistamist vmt; lubada õpilasel kasutada õppetundide helisalvestamiseks magnetofoni; 15 Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole. Kokkuvõte Iga püüe hüperaktiivse häirega lapsi ning noorukeid mõistma ja tunnustama õppida tasub ennast ära
jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas autor küsimused teooria peatükis kirjeldatud põhimõtete alusel. Autor jagas küsimused analoogsetel alustel teooria peatükiga kolme gruppi: inimlikud faktorid, ettevõtte alustamine ja ettevõtte tegevus. 1.6 Inimlikud faktorid
kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Kuigi algselt oli plaanitud, et intervjuu kestab tund aega, kestsid mõlemad läbi viidud intervjuud rohkem kui ühe tunni. Intervjueeritavad aga olid lahkesti nõus kauem rääkima. Intervjuu jagas autor nelja osasse. Esimeses faasis autor tutvustas ennast, selgitas uurimuse eesmärki ja intervjuu ülesehitust. Selles faasis paluti intervjueeritaval rääkida ka oma haridusest ja töökogemusest
annaabi.ee 
